Wednesday, September 30, 2009

Selgroo murd

Kolmapäev ongi sellepärast hea, nädala selgroog on murtud ja selle paranemis aeg on õnneks piisavalt kaua, et end uuesti uueks vägiteoks koguda. Tunniplaan oli täna enam kui lebo - käsitöö x 2 , kehaline kasvatus ( sihitu jalutamine ), vene keel, inglise keel ( õpetaja haris meid ka usu ja geograafia teemadel , tean nüüd et Jeesus elas 33 aastaseks ), matemaatika ja WHAT A MIRACLE - Ühiskonna õpetus jäi ära ja mõistagi jäi tegemata ka KT , läksime siis tunniks ajaks Liisbeti juurde ja sõime õunu ( ? ) . Hiljem läksime tagasi kooli, et siis kooris skoorida. Siinkohal teengi ühe üli elu mega suure tänuavalduse kahele tüdrukule - Silviale ja Liisale ! On VÕIMATU, et me ei saaks naerda ja koos hoogu ei satuks kõikvõimalike absurdsustega. Te teete mu argipäevast täieliku komöödiafilmi ja musi kalli pai selle eest. Koorist edasi oli asjade loomulik ja väsitav kulg ning lõpetasin mõistagi kirjutuslaua taga kodutöid tehes. + tänase päeva boonuseks oli see, et kats tegi mulle eile õhtul mu elu esimesed lokid ja tunne oli lihtsalt meeliülendav :D



Ja mul on juba pikemat aega tunne, et midagi on puudu, midagi võiks olla teisiti ..
Pliis ärige mulle kuskilt rohkem vaba aega, et ma saaks lihtsalt olla ja rahulikult võtta enda kõige kallimatega elukatega ( teavad ise küll väga hästi, kes nad on). Vaba aega oleks juba vaja selleks, et ma saaks likvideerida segaduse enda toast, aidata kodus veits empsi (nii või naa varsti ta muidu orjastab mu koju) etc. Mul ei ole õrna aimu ka , kust ma peaksin selle aja võtma, aga MINGIT MOODI ..

A kas ma polegi veel maininud , et mu õigekiri,grammatika ja muu säärane pole ilmselt kõige korrektsem siin blogis ,aga samas , huvitav huvitav , mitu inimest seda üldse loeb ?? ! Kirjutan siis pigem endale ja kirjutan vigaselt (;


Homme on kooli kolmandaks tunniks ja kui ma sinna sooja teki alla ükskord saan, siis on hea mõelda , et niipea ei pea ma enda mugavusi vahetama koolipingi vastu .

.. ja otsa see jutt saigi .

Tuesday, September 29, 2009


Uued tuuled


Jah just nii , täna puhuvad juba uued tuuled. Hommikul tuli veel vihma küll ja ka päeval sajas hooti, kuid ... Päike on meid ka lõpuks üles leidnud ja vaikselt soojendab oma kiirtega külmast tuulest jahedaid põski. See on nii hea. Ime pole , et ma suve nii meeletult igatsen ( soojad suvetuuled ja päikesesoojus on teinud head tööd ja ma olen paandunud jünger neile ).
Hommikul kui äratuskell helises võttis küll voodiga hüvastijätmine oma aja , kuid püsti ma sain ja varsti kõndisin vaikses vihmas kooli poole, mis oli tegelt kohati täitsa hea- värske niiske õhk äratas veelgi paremini üles. Esimene tund oli keemia , mis on selle õa jooksul täielik häving olnud. Tegime töö, mis oleks võinud sama hästi ka olemata olla , sest keegi ei osanud ja saime kätte eelmised tööd. Mulle vahtis otsa suurte silmadega 3 ( mu enda silmad olid muidugi tol hetkel veel suuremad o_o ) Seal sai vähe närveldatud, aga ülejäänud päev korvas selle.
Eesti keeles tegime lugemisteste ja ma pidin vahetunnis kirjutama terve tahvli mingit Kalevipoja pläma täis, et teised peaks, aga ei suudaks mu harakajalgu kokku lugeda ( see pole mingi hala et ma mu käekiri on palju koledam kui Sinu ja sa oled palju ilusam kui mina, vaid reaalsus :D , mu tähed tõesti hüppavad ühelt realt teisele tahvlil) .Olin seal siis hoos ja siis mullegi märkamatult tormas klassi sisse õp.Känd ( lifetime enemy 9a'l ) ja süüdistas meid hüsteeriliselt - poiskad olla vastu otsa seina nühkinud ja hüpanud ja sada asja veel ja selle tõttu oli teises klassis tahvel alla kukkunud. ???????? Vabandage väga , aga kas meil / neil pole siis tõesti midagi paremat teha kui alateadlikult seina vägistada ja tahvleid läbi seina alla kukutada ( tegelikult kõik sündinud maag Hannesed meil) . See pani mind mõtlema, et me võime ju kohati olla täielikud põrgulised ( ja seda juba 8 järjekindlat aastat ), aga see ei tee meist veel mingit kuradi koolimaffiat ja kõik halb, mis juhtub pole meiega seotud. Ta lihtsalt kuidagi.. leiab meid alati üles !

Ühiskonna õpetuses oli õpetaja haigeks jäänud ja tundi asendas Känd2 ( ! jah neid on lausa kaks, eespool mainitud Kännu abikaasast on praegu juttu). See tähendas siis põhimõtteliselt seda, et oli vaba voli oma asju teha ja ringi vahtida. Ma kasutasin täielikult võimalust. Kui niimoodi jääda vahtima meie klassi , oma asju tegemas, tegutsemas, siis näevad enamus täitsa armsad välja ja sees tekib soe tunne ( või on see ainult minul , sest kogu vahtimise aeg mängis taustaks Pixie Lotti - Use somebody ja need 32 huligaani on kõik juba minu jaoks omastanud tähtsuse). See oli tõesti äge, kuidas Silvia,Liisa ja Cärola südamest naersid, Bertil koguaeg ümber oma telje täispöördeid tegi ja üritas Geity-Triinuga vestelda, kompanii arutas ilmselgelt mingi maailmaprobleemi üle valjuhäälselt jne. Ülepika aja olid need 45 minutit rahulikud-head.

Täna oli 7 tundi ( God bless Tuesdays for that) , mis on ühtlasi ka kõige lühem koolipäev, kuid kodus ei saanud eriti pikka aega olla, sest pidi trenni minema.
Tänane trenn oli täielik häving.. mingil määral. Kõigil oli mingi häda- Kats vigastas enda küünarnukki, Kaidi oli kodus liiga palju söönud, Kaisal olid teatud asjad koju jäänud ( nagu see peaks meid üllatama.. ), Kristinil ka kuskilt valutas ja mina + Merx olime lihtsalt hälvarid terve trenn. Aga ma olen kindel, et see oli tingitud nädavahetusel olnud võistlustest Võrus, kus lihtsalt võrkapalli limiit sai täis ja praegu tahaks natuke koguda end ( sellega tekkiski meil Merksiga arutelu , et kõiges on midagi nõmedat ja vastikut, aga otseselt ei teadnudki, mida siis muuta tahaks kogu argielu juures - kirjutan sellest millalgi hiljem ,mis ma pärast välja mõtlesin ) Vähemalt sai Võru tsoonide eest treenerilt kiita, päris hästi ju läks tegelt ( pikk virtuaalne pai meile ). Rabast koju tulles ,pidime õtsiga endiselt imestama , kuidas saab taevas iga õhtu seal kandis nii ilus olla( kuskil totaalses keskkonna uberikus ju tegelt ). Õhk oli muutnud veel külmemaks ja nüüd pole mitte mingit kahtlust enam, et vananaiste sügis on asendunud vanameeste omaga ja enam pole mingit nalja - varsti tuleb müts pähe ja kindad kätte tõmmata.

Ongi kõik ( kuigi mustmiljontriljonkümmetuhat asja oleks veel rääkida, aga kõike ei pea teadma ja ei pea teistele teada andma )

head ööd ? ( minu oma tuleb küll peale igat koolipäeva kuradi hea )

Monday, September 28, 2009

Järjekordne esmaspäev

Kool oli nagu igal esmaspäeval kool ikka - raske oli tõusta, väga raske oli endale tunnistada ,et jälle uus koolinädal on alanud, veel raskem oli leppida mõttega, et üheksa tunnine koolipäev on ees ootamas,isegi see oli raske, et söökla menüüs oli positsiooni sisse võtnud tatrapuder ( see pole üldse hea arvestades tundide arvu ja minu valguskiirusel tühjenevat kõhtu ). Aga tund-tunni järel sai 9a jälle targemaks ja suutis õpetajate närve sammhaaval süüa, aeg nö ' lendas ' . Lendas siis sinna kaheksandasse tundi ( kullakalli Evvuga - laiemale avalikkusele tuntud kui Eve Redik ) , kus me laulsime ja laulsime ja järsku terve koolimaja hakkas lekkima kuskilt otsast ja Rets oli väheke paanikas ( ta oli juba nõus end ise sinna radika kõrvale loigu sisse pikali viskama, et ometi see vedeliku ollus ei jõuaks tema kompuutri juhtmeteni ). Jumalale tänatud mingi aeg me saime sealt klassist ükskord välja ja ma pidin minema otse linna . Sõitsin siis ' alati meeldiva ühistranspordiga ' kesklinna ja läksin lõngakera jahile ( mõistagi käsitöö otstarbeks ). Sealt maalt oli kõik veel ok ja tore, kuni ma lõpuks avastasin end ootamas bussi (juba 20 minutit).

Mõningad tähelepanekud sellest meeldejäävast passimisest -

1. Usalda alati oma esimest mõtet / kõhutunnet / vms - algse plaani järgi pidin koolist koju minema, kõhu ilusti täis sööma ja Rabahalli trenni põrutama - sinna see plaan jäigi , aga siis ma hoopis lõdisesin bussipeatuses puu all, kapuuts ülepea tõmmatud ( nagu mingi tõuk nägin välja ), ootasin meeleheitlikult nr.18 ( mis kohe üldse ei tahtnud tulla ) , juuksed võtsid juba tuure üles ja mu pähe moodustus mingi täielik ****** ma suutsin mõelda ainult söögile.

2. Lisaks rääkis kõik mu totrale otsusele vastu, jääda veel kauemaks linna kui algselt plaanitud . Samal ajal kui seal seisin oli mul piisavalt aega ringi vahtida ja tuttavaid nägusid tuli siit ja sealt vastu küll. Käxi nägin teispool teel, reipal sammul trenni minemas ( saalis on hea soe,saab liigutada,saab päeva jooksul kogunenud kooli vastast viha välja elada! ) ja ma kirusin end maa alla.

3. Aga lõppude lõpuks kui minust kõndis mööda mees, kellel olid palja jala otsas vaid plätud, hakkas mul temast kahju , god shakes, mis tunne tal veel pidi olema -.- . No ja kui lõpuks see buss tuli ,siis ma leidsin, et ehk sellest pikast ootamisest oli mingil määral ka kasu. >> nüüdsest tegutsen võimalikult palju oma esimese mõtte põhjal + ÜRITAN ( ? ) mitte nii palju kurta ( kuigi sellest ei saa ma endiselt üle, et suvi on läbi ja ilm on totaalselt pees )

Nüüd kohe kui selle postituse lõpetan , sisutan õhtu !! entusiastlikult !! õppides ja ehk jõuan isegi televusserit vaatama.

ps, see on minu esimene blogi ja sissekanne - ma isegi ei tea, miks ma selle tegin ( arvatavasti loobun siia kirjutamisest juba paari nädala pärast ) , ju siis mõtteid kogunes nagu tolmu kapi otsa ja kuskile oli vaja neid nö ära pühkida .
Nagu ütles kord üks kuulus Eesti filosoof ja energiapomm Torn - Amigos my friends