Miinustes

nii palju siis vaheajast..

Minu vaheaeg algas 30. oktoobril kell 13.00 , sest siis oli esimene tegevus , mida ma ise tõepoolest kavatsesin teha ja sain seda teha ise mingeid pingutusi tegemata. Teiste , normaalsete inimeste vaheaeg, kellel siiski erinevalt mõnest on isiklik elu ja sotsiaalsus , on vaheaeg juba 7-8 päeva rõõmsalt kestnud. Praegu on laupäev , 31. oktoober , kell tiksub peaaegu pool neli päeval täis. Istusin eile vähemalt kella kaheni suurestoas ja vaatasin filmi noortest tudengitest, kes ikka väga jobud, sõna otseses mõttes olid. " Minu uus südamesõber - My new best friend " oli vist selle nimi ja no , see pani ikka mõne asja üle silmi pööritama. Seda filmi vaadates mõistsin ma , et tegelikult on minu näol tegu täieliku pühakuga ! Kohati tekib mingi täielik enesevihkamine, sest millal ma veel võiksin mingeid pööraseid asju ette võtta kui mitte praegu ? Teisalt kui ma olen selle püha-vanuse juures, kus ma saan hääletama minna ja end täisealiseks kutsuda, siis mul oleks ka ju veel aega tramburaitada . Äkki siis on aega liiga vähe ?

Ma ei viitsi enda pead sellega vaevata, ühel päeval nagu nii saadan midagi totaalselt absurdset korda ..

Läksin siis peale seda filmi üli hilja magama , arvestades , et väsimuse skaala oleks võinud kohe puruneda ka .. Ma magasin öösel väga kehvasti, sest nägin võrkpalli unes ja sellise unega magamine on põhimõtteliselt võimatu , sest jalad tõmblevad all nagu läheks pallile alla ja ehk isegi karjud unes , et " oppa hästi ! " . Naerge nüüd. Ma ise küll naersin enda üle !

Kuigi uni oli halb, pidasin ma vastu ja saavutasin enda unisuse tippmargi kella kümne paiku. Ma magasin nagu titt.

Halloween on täna, tahaks midagi teha. Midagi kihvti ja maagilist, sest see oleks ju selle tähtpäeva puhul kohane. Küll oleks äge minna kuskile maskeraadile ja kell 00.00 karjuda kõik koos Happy Halloween !! Selliseid asjad on reaalsed seriaalides nii et viskan selle mõtte oma peast välja - short-cut to the trash can !

Stay Sweet

Ma tahaks muusikat aina valjemaks keerata, sest nii hea kui saab ainult ühte asja korraga kuulata , äkki isegi nautida ?

Milline on hea laul ? Igalühel oma , arvan ma. Aga midagi selles heas laulus on . Sellisesse kategooriasse võiks liigitada lood, mida kuulates lähed viisiga nii kaasa , et unustad ära kui tobedalt sa võid tõmblema hakata ja kui mööda laulda ( kus juures endale tundub küll , et oi kui kenasti ma ikka lõõritan ) . See laul on nii hea , et kuulaksid seda non-stop ,aga siis ühel hetkel jõuab kohale , et nüüd peab ruttu-ruttu laulu vahetama, sest seda NII head laulu on juba piisavalt palju kuulatud, et sellest võib varsti kõri auguni saada. Mõistagi seda ju ei taha, et hea laul tüütaks ära, kõrvale oleks ju hiljem piinav seda kuulata, ei saaks.

On olemas ka heade laulude kõrgem level. Tõsiselt head laulud !! Vot selliste laulude jaoks ei olegi vaja sõnu, sest neid kuulates saab end väljendaga igal võimalikul moel, tingimusi seadmata. Ja kui imelik see ka ei oleks, et ühest asjast ei saa küllalt, siis tõsiselt heast laulust ei saa küllalt ! Muidugi sa ei kuula seda 12 korda enne magamaminekut ja ei sea enda elu motot selle laulu sisu järgi ( absurdsus , mida mõned homo sapiensid kus juures teevad ! just lugesin, et ühe ameeriklanna moto on I kissed a girl , How weird is that ?? ) . Aga kui see kuskil täiesti lambist ( ette kavatsemata, sellele mõtlemata, planeerimata, hetkel kus sa seda kõige vähe ootaksid ) mängima hakkab, siis ei jää muud üle kui hakatagi tobedalt tõmblema ja mööda laulma ( seda ei juhtu kõigil , ma ei olegi kõik ) . Selle laulu sõnum on tähtis, see ütleb midagi, mingil hetkel Sa suudad seda seostada just enda tegemistega ja ehk isegi sealt šnitti võtta millekski. Ma liigitaks siia populaarsemad kunn Jacko laulud, sest pole olemas kaasakiskuvamaid rütme,ägedamaid kriiskamisi , sisukamaid sõnu ( lüürika EI OLE LEIDIDELE ) ja mingit " wow " faktorit, mis laulust laulu teeb. Sain sellele kinnitust kui käisin eile kontserdil -Meenutades Jacksonit- keegi ei suuda küll neid laule sama hästi laulda , nagu tema seda tegi, aga kui juba enda sees masina värgi käima saad ja käed väsimatult kokku-lahku hakkavad käima, siis peas kumisebki see laul juba ka tema esituses.

Black eyed peas - the E.N.D on täiesti WOWOWOWOWOOW geniaalne album

* Alive, Rock that body, Showdown, I gotta feeling , Meet me halfway

ps , The Ugly Truth peaosades Katherine Heigl ja Gerard Butleriga, väärt film ( film on seni kaua väärt kui parajas koguses naerda või nutta saab )

Stay Chill

ALIVE

See on hea tunne , kui keegi Sind kiidab. Niiet aitäh Onu Raivo jutupliiats, unexepcted, but yes You made my day ! ( te ei peagi neid inside joke mõistma ) Kiitmisest jõuame selleni , et täna oli KV B-klassi I Finaali esimene päev. Ei saaks just öelda ,et "oi oi kui imetore kõik oli ja meil läks nii hästi " , aga üdini halb nüüd see ka ei olnud. Ma kartsin hullemat, kuigi vahepeal oli lausa talumatult hull seis . Ma ei põe. Miks peakski ? Millal me üldse viimati I finaalis olime ? See on juba midagi ,et saime sealt II -mõõnast välja ja rühkisime täiega I-sse.

Homme on samuti kaks mängu. Ma ausalt proovin , ent ilma suurte lootusteta, homme paremini kui täna. Ei tasu minna sinna sellise näoga ka , et olen kõikvõimas superwoman ja all the others go and give up !!! Teisest küljest saali roomata on ka juba omaette alla andmine. Proovin meelde jätta, et liigun mööda piiri, ei vehi kätega, julgestan,julgustan, karjun Kadile väsimatult " LIIGU DIAGONAALI!! " jne. Kuid garantiid, ma ikkagi ei anna, et sellest nüüd midagi suurejoonelist tuleb. Lihtsalt peab proovima ja hoo sisse saama platsil.

Lisaks ma tänan kõiki inimesi , kes on mind kas või korra 15 a jooksul punktist A punkti B viinud ja seda enda hakatusel. Peab ikka olema viitsimist ja tahtmist oma bensiini kulutada ja oma aega veeta üht kõigest tuttavat tüdrukut koju viiesHelded inimesed ma ütlen. Te olete kindlasti päästnud mu enesehävituslikest bussisõitudest , jänksi sõitmistest. Ma ei ole iial võimeline kulutama 15 kr bussi talongi peale , kui ma samal hetkel tean , et võiks selle raha eest saada poest midagi head,magusat,SÖÖDAVAT !! Külgetõmbejõud on selle lihtsa tunde nimi , see esineb minu ja söögi vahel . Defineeriksin seda teisiti sõnadega ISU,NÄLG. Mõistagi ma siis otsustan selle ' isu ' kasuks ja kasutan oma 15 krooni selleks, mitte üli vahva roosa pisikese paberi lipiku ostmiseks. Pärast ei tulegi kedagi peale ja siis saab kiruda , et ole veel kohusetundlik kodanik, eks ?!?

Ühesõnaga - (söök > bussitalong)= 15 kr


Bye, go fly high !

Ilmatüdruk

&

VERSUS

Mul on kole tahtmine vinguda. Ja kui ma tahan siis ma seda teen ka ..

Täna arutlen meie ühiskonna väga olulisel teemal - ILM. Mida me küll teeks reporteri ilmatüdrukuteta ja Grillkanast Peep Taimlata ? Ma laskun teemasse vähe sügavamale
Ma olen harjunud ära vihmaga. Kui tuleb padukas, kõnnin kiirel sammul punktist A punkti B , kui sabistab vaikselt, võtan aega ja hingan värsket vihma lõhna , pole kiiret. Kui uduvihm , ei saa õigesti arugi enne ,kui koju jõudes peeglist vaatad, kuidas juuksed on kapuutsi alt erinevaid tuure kogunud ja igas ilmakaares lainesse tõmmanud. Õues on niiske, selle ka harjunud. Topin endale kapuutse mitmes kihis pähe, kägistan end põhimõtteliselt salliga ära, sest ei või ju ometigi lubada, et ma endale Tina Turneri soengu saaksin. Lombid ja muda on ka juba sellised päris südamesõbrad. Päikse kiusliku kiirgamist silma ei mäletagi ma enam.Kus oled päike ?

Ja kokkuvõtteks - mulle aitab, mul on kopp ees ning ma usun, et teistel samuti.

Pikemat aega juba ootan ideaalina näivat kõrgrõhkkonda, suvel on ta hea, talvel on veel parem, sest lörts. . ei leidu piisavalt halbu sõnu selle ilmastiku nähtuse iseloomustamiseks.

Tahaks sellist korraliku sooja käpiku talve. Karge õhk ja selge sinine taevas käib õige talve juurde. Lumi on põlvedeni ja selili visates tulevad lumeinglid nii ilusad, et lume alt ei paista maapind välja. Lumesõda võib teha nii palju kui hing ihaldab ja riietus lubab, sest lumi ei saa otsa, öösel sajab juurde, küll ta sajab ! Lumehelbed võiks kohe nii suured olla, et ' See on äge ilm !! ' meeleolu loomiseks ei pea lõikama paberist täiega kihvtide mustritega suuri helbeid. Ja siis kui õige aeg tuleb, tuleb ka suur sula ja kevad ja jällegi kaua oodetud suvi , kus päike on lahutamatu kaaslane iga päev.


Ja mis ka väljas akna taga ei oleks .. suve ja kõrvetavat päikest igatsen ikkagi.

sssauki

Holidays ? O Really ?????

Eile käisime vanaisa vanaema juures.

Kui te hakkate lugema pühapäevaseid postitusi , siis võite kindlad olla ,et suuremal või vähemal määral mainin ma vanaisa-vanaema juures käiku või neid endid. Kui sinna minna, sisenenda selle maja uksest, tunda neid söögi lõhnu, kuidas soojus särgi varrukast vaikselt sisse tungib või muidu ilmast külmad varbad järsku nagu üles sulaksid , kõik ununeb ja head mõtted vallutavad väikese peakese JNE . ma EI jõua seda maagiat ära kirjeldada siia ( mitte et see võimalik oleks, aga iga üks kellel on vanavanemad ja pühapäevased käigud nende juurde teavad , mis tunne see on ) . Seekordses menüüs oli vana hea seapraad ja mina kui hapukapsa söödik , pidin kreepu saama kui nägin tervet poti täit värskelt tehtud hapukapsaid ( naerge vaid, aga ma olen neist sõltuvuses :D ) Poe ja vanaema hapukapsastel teen ma ühe hetkega vahet ja tavaliselt kui Kats ja emps proovivad mind kodus vastikute poe kapsastega nina pidi tõmmata, jäävad nad ise pika ninaga. Nii palju siis poe kapsastest !! Sõime , naersime , meenutasime . Siis kolisime suurde tuppa ja muljetasime tervest nädalast , nagu tavaks. Mina sain tunnistuse eest kiita ja keemia õps oleks sõimu ka saanud kui ta oleks mu grandpa'ga tol hetkel silmitsi seisnud. Siis kui olid tätsi reisijutud ära räägitud ( ta suundub USsA , kõikide võimaluste maale jei ! ) tegime teed ja sõime kooki ja jõime veel teed ja sõime veel kooki ja siis tulid kõik võimalikud vanad pildid, videod vaatluse alla. Pärast kõige vaatamist oleks ma nagu digimuutunud paari tunniga emoks, sest varasem ripsmetušš oli laiali mis laiali . Kas ma tõesti oli nii pisike ? Nii naljaka häälega ? Nii julge ? Nii suva oli kõigest, sest kõigest ei teadnud mitte essugi ? Nii sinisilmne ? Nii jubeda , kuid samas klassikaliselt armsa potisoenguga ? Ma ei jõua ära imestada , mis nuttu ja naeru on saanud. Need on vist parimad asjad - mälestused - kui ma ei oska neid kirjeldada. Kui sõnu ei leia ja sõnu ei jätku , kui üksi emotsioon ega ilme pole piisav , et neid väljendada siis ma arvan ,et piisab sõnast parim , ületamatu , MAKSIMAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAALNE IGAS MÕTTES . Keeletu , meeletu .

"Do I look happy, pleased ? Hell yeaa"

Okitoki , imestus faas on möödas ja jätkame vähe teistmoodi ,sest kohati tekib juba naiivne tunne ,et elu saabki ainult nii hea olla, kui seal nelja seina vahel. Sealt me jõudsime päris hilja koju kui olime lõpetanud vanade videode vaatamisega. Täna hommikul oli trenn. Küll see oli raske . Mul pole vist ammu nii kehv olnud. Kõik selle k'rdi nohu pärast ! Ma võiks olla palavikus 40 ( see polegi nii hull, on olnud ) ja mingi luu murruga ( va. selgroog !! ) , mul võiks olla räme pohmell, selline kohe kõrgema taseme oma , et olen sõbraks saanud wc potiga ja teda pool ööd embanud ( aka . oksendanud ) aga KÕIK SEE ON MÖÖDUV. Kõik läheb üle ja kõik saab paremaks. Aga see neetud nohu. Tee mis tahad, ära ei kao. See mu täna trennis murdiski . Nõrkus tunne tuli peale, õhk sai otsa ,sest nina oli lootusetult kinni , peavalu ründas seest poolt. Trenni lõpus oli selline emotsioon , et : mind võiks praegu vabalt kirstu asetada. Kodus lasin lebo sooja kamina ees ja lugesin midagi kättejuhtuvat, kulistasin alla kuuma teed ja küpsised olid ka kuum kaup täna. Joss surus end ka külje alla. Hea oli olla ( see on uskumatu arvestades eelmist paari tundi )

Täna on esmaspäev, aga minu jaoks on pühapäev. Sest see on endiselt natukene kummaline, et vaheaeg on . Iss küsis hommikul empsi käest - kas lapsed kooli ei peagi minema ? No tema puhul pole see üldse ootamatu küsimus, aga endal oli samamoodi selline tunne , et " väga tore , et kell ei helise, kuid miks ta ei helise ? "

Ma tahaks veel kirjutada üht teist, aga see jääb siis homse peale , kuna Katsilt ära ostetud pool tundi arvutis ( ta sai vastu maššaasssaaasssi ) hakkab läbi saama.

Homme on kooripäev ja eks vaatab , kuidas ma seal vastu pean.

Do svidanja

I do not want to .. !!

It's not hard to do things. It's hard to start doing them .

Suitable

Veerand on läbi ,aga ma ei tunne sellest rõõmu ,sest mulle pole siiamaani see kohale jõudnud. Minu peas keerleb endiselt mõtte ,et esmaspäeval vinnan ma end nähtamatu katapuldi abil voodist ülesse ja loivan kooli. Aga kui see esmaspäev tuleb, siis see saab ju tegelikult olema sootuks midagi muud kui enne mainitud stsenaarium.

Kui rääkida nüüd siis hinnetest. Paljud ütleksid , et ma olen geenius ja pirn mu peas ilmselt ei kustu kunagi ja küll nad on kadedad jne . See on nii loll jutt . No tõesti. Mis kadedus ? Geniaalsus ? Ma pigem seletaks enda hindeid hea mälu, kohusetunde ja tahte näol. Ja kõik need mu kallid sõbrad, on endi teha. Just kõnes ' mis on õnn ' kirjutasin samuti, et saavutused teevad õnnelikuks ja lubavad enda üle uhkust tunda, andes järjepidevust järgnevateks väljakutseteks. Okei see , et mul nt. inglise keel 5 on , pole mitte mingi suur entusiasmi süst nüüd, sest sellist ainet mul alla viie saada on ikka natuke kummaline juba, aga see teadmine , et sul siiski on see viis viiest muudab rahulolevaks.

See ei paku nagunii huvi enamusele , aga panen siis ikka endale, mitmekordseks vahtimiseks !

hea kui siit midagi välja lugeda saab

Trennis ma täna ei käinud. Mina , kes ma muidu olen peavalude vastu täiesti immuunne ja esimest korda valutas mul pea alles eelmine aasta, siis täna oli küll ikka vähe s*tt olla. Paras tramburai käis koguaeg pealuu vahel ja see tunne on võrreldav sellega , et keegi koguaeg taob sulle vastu pead. Jäin koju , sõin hästi palju ja vajusin diivanile ära. Magasin ikka kohe päris kaua kuni emps tuli ja ma siis unisest paradiisist vähe erksamasse reaalsusesse potsatasin . Vaatasin telekat ja jälle sõin. Vahelduseks oleks selline ' istun, olen , vahin ringi ja söön ' elustiil kusjuures päris äge . Parem kui mis tahes spaa pakett. Siis hilisõhtu paiku kobisin välja, kaua ma ikka endal diivanile juuri alla ajan , aiight ? Sain Silviaga kokku ( läbi suurte raskuste, sest mu suhted busside, nende aegade ja bussi peale minekutega on endiselt väga halvad ) ja me läksime põhimõtteliselt tuju järgi ,kuhu tahes rääkides nii paljudest asjadest ja naerdes mõistagi ( teisti ei ole võimalik ). Kaevu bussikas kusjuures ründas meid detanaatoriga heavy metal pikajuukseline tüüp ,aga me pääsesime. Hiljem mölisesime prügikottidega , sest nad olid sinna tekkinud ( see lause on pühendatud siimusugule - vähesed mõistavad) . Meiega liitusid ka Liisbet ja Anette. Järjekordne hea õhtu , selliste inimeste seltsis , keda igast urkast nüüd ka leia. Väärt tüdrukud olete mulle , kui nüüd peaksite seda lugema (: !

Reede õhtul on linn nagu suur sumisev mesilastepesa. Inimesi on palju , selliseid nägusid ,keda muidu ei kohtaks linnas, vajub nüüd igast nurgast sisse. Selliseid mesilasi , kes on vastu pesa siseseinu lennanud ( aka pompsud, aka drink drank drunk pupil ) on ka muidugi nii palju , et silme eest kisub kirjuks nende absurdsete ja naljakate kommentaaride peale.

Ma saan homme hommikul kaua magada ja sellest teadmisest piisab , et ma praegu 10 palli süsteemis annaksin enda tujule 10, 5 ! Sest seda ei juhtu just iga päev ..

Ilusat ja ägedat vaheaja algust ja vaheaega kõigile , kellele on antud 9 päeva vabadust vangla režiimist !

zzzauki

Can you feel , my heart is beating ?

Eile käisime klassiga ( 21 33-st on tegelt halb tulemus ! ) Tallinnas. Aga tegelt kui meid oligi vähem, kui tavaliselt, siis ma küll ei pannud enamuste puudumist tähele. Lihtsalt need, kes siis olid, täitsid korraga ära kaks kohta. Twice as nice ! Niiet mulle meeldis , VÄGA. Just inimeste pärast. See aasta tahaksin üleüldse teha klassiga võimalikult palju asju, sest nüüd on küll ülim aeg, viimane aeg. Tahan mällu söövitada nii palju soojasid hetki kui saab koos naerda lõkerdada ja kuulda jälle saatuslikke sõnu " B klass on küll palju ... ( siia tuleb nüüd mistahes kiitev omadussõna, olge loovad ) " . Aga arvaku need õpetajad, mida tahavad, küll nad ühel hetkel ka aru saavad, et ju siis meis on jälle midagi, mida Bklassi kukununnudes pole ! Tõniste vähemalt küll kiitis meid täna ja see on juba hea algus.

Silvia,Martini,Erio,Keiso,Kareli, Liisa ja Cärolaga kuskil müüri peal ?

Koju jõudes oli küll tegelikult ramp väss olla. Pehme padi oli ainuke asi, mille poole terve õhtu püüelda. Mis mõttes terve õhtu ? No ma võtsin nõuks veel kõik homsed (ehk ka tänased ) asjad ära õppida . Tõeline pähkel, mille peale hammas kohe üldse ei hakanud oli .. KÕNE ! No miks ma pean veendma teisi selles, et nt päiksepaiste muudab mind õnnelikuks. Ma tõesti ei leia selles vajadust. Las ma lihtsalt olla enda päiksepaistega ja rohkem polegi vaja. Kui ma ühel kaunil hetkel vajusingi voodisse ( selle hetkeni jõudmine oli nagu korrutamine minu elu kahega ja siis selle aja venimine veel omakorda 3 korda ja veel üli slowmotion peal - ja vot nii kaua ma seda hetke ootasingi ) siis hetkest , kui ma silmad sulgesin , käis kehast läbi suur sähvatus ja hetkega olingi täpselt nagu lihtlabane masin kinni läinud. Väsimus oli ületamatu .

Hommik oli eriti raske. Mõistagi ei ole mu suurim kirg ja hobi ärgata nii või naa kella 7. paiku , et kooli kobida. Sellistel pikaks veninud öödel on hommik , aga karmimatest karmim . Ma lihtsalt kleepusin voodi külge ja lahti sealt saada oli sama vastik , nagu nahalt ära tirida ülimega stickyt plaastrit ( nii füüsiliselt kui vaimselt ) .

Kooli ma jõudsin ja jõudsid ka mu kaks kukimukit Liisa ja Tsillu . Me mõistagi ei osanud seda oodata, aga peagi saime teada hommiku - parima - uudise. ESIMEST TUNDI TEGELIKULT EI TOIMUNUDKI. See lill , mida mõningad eluks kutsuvad, närtsis nüüd sel hetkel koledalt ära ..

Vajusime sööklasse. Terve järgnev päev tegelikult oligi vajumine. Uni oli . Silmad vajusid kinni, Seinale vajusin toetust otsima. Jalad vajusid alt ära. Viimase tunni kätte jõudes olin küll veendunud , et see tund see juhtub. Ma vajun kolksti lauale ära. Aga juhhei !! Mu ühtaegu loll otsus end õhtul kõne kirjutamisega piinata , kuid samas kasulik ,sest mis tehtud see tehtud eks , tasus end ära. Ma olin ainus, kes oli selle veendmisjutu valmis luuletanud ja kandsin selle siis ette. Õpetaja ütles, et sisu oli jällegi väga hea ja sisutihe ning MINGU MA NÜÜD KOJU. Kui te oleks mu nägu näinud ( mitte, et ma ise seda oleks näinud :D ). See ju tähendas selgest surmast pääsemist.

Kõndisin siis rusuvas vihmas koju , pea terve tee norus, sest üles ei saanud ju vaadata. Nägu oleks saanud siis suuremat sorti dušši osaliseks. Kodus ma magasin ja millegi pärast muutusin aina unisemaks. Trenn oli unine. Kõik järgnev selles unises päevas oli samuti unine ( lugege huvi pärast kokku, mitu korda ma selles postituses mainin und ! ) Ja nüüd mulle jõudis just kohale

Mida kuradit ma siin istun . Ma lähen magama !

A ja kui keegi hakkaski neid sõnu nüüd kokku lugema siis .. mwahahaha !!




Selgeltnägijad on lahedad ja Kättemaksukontor rocks my socks off !
Nneka - Heartbeat , makes your heart beat the same rhythm

True !!

Ma ei suuda ikka ära imestada , kuidas ma varem ( varem kui enne blogi memuaaridega ei tegelenud ) ei saanud aru , kui erinev on tegelikult iga jumala päev. Siin kirjutad ja kuigi see , mis kirjutad võib paras pläma olla, jõuad läbi seedida, mis siis ikkagi oli ja jäi olemata.

Täna oli nii mõndagi . Kui need jagada kahte leeri, kus ühte troonib täielik Bingo Loto ja Jackpot , ning teist suurelt ja paksult kirjutatud Shit happens !! .. siis täna oli see teine leer ikka kõvasti rohkem esiletõstetud. No aga mis siis. Ma ju elasin selle üle ja tegelt , nagu minu õde, positiivsuse jünger ütleb, " Millestki halvast võib ainult head välja kujuneda", siis tegelikult ju täna nii oligi .

Tüli

Tülis läheb tõde kaduma.

Tüli ei kestaks kaua, kui viga oleks ühes pooles.

See kes andeks palub , pole kunagi veel täiesti süüd enda peale võtnud ,ta lihtsalt teeb algust, kuna südamel hakkab raske ja ta tunneb puudust kõigest, mis enne tüli oli .

Tüli .. on nõme !

Ja täna seda oli, aga ma proovin,proovin , et seda rohkem ei korduks, kuigi egas ainuüksi minu püüdlustest ei piisa.

Lisaks sellele, vastikule hingenärivale tülile, muutis ühe inimese mõttevälgatus teiste 8-9 elu poole võrra raskemaks. Need 8 süütukest lambatalle, kes pole sugugi maailmale kurja teinud, peavad hakkama 4 korra asemel 5 korda nädalas trennis käima. Oh no ! Mitte, et ma niigi õhtuti koju kõndimise asemel rooman ja võiksin luua klubi - I have no personal life , kuhu ilmselt leiaksin palju liikmeid - siis nüüd võeti minult veel üks reede õhtu ära. Double Trouble, Double Oh No ! Muidugi treeneri seletused sellele on ka mõistagi ülimalt vastuvõetamatud ja absurdsed. Lisaks see geniaalne pärl , mis väljendus põhimõtteliselt nii : trenniajast ei tohiks käia koolis järeltöid tegemas . Hmm, pole paremat aega kui nädalavahetus, et järeltöid teha - NAGU SEE OLEKS VÕIMALIK !!

AGA ( ma kirun seda sõna elulõpuni ) Raskused peavad meid virgutama, mitte rusuma.

Ja siis kui ma trennist koju hakkasin tulema ja olin sõna otseses mõttes bandita-oss-gängsta ( bandita = üle näo tõmmatud sall , sest niii niiii vastik ilm on ; oss - mul on jope, mis kaugelt vaadates jätab mulje nagu ma oleksin just mullitaja pudelist välja hüpanud seebimull , ilus ümarake! ; gängsta - sellised kõigest 2 numbrit suuremad dressipüksid ) ei olnudki ma tegelikult mustas masenduses, kõigest mingi esimese astme mööduv masendus . Homme on parem päev .

Homme lähen Tallinna nupsumupsudega ja koolist saab üle lasta - Juheeiiii !!

Black eyed peas - Meet me halfway
zaaukki

Simple

Üks õhtu kui Jossiga ( neljajalgne karvakott mul ) õues jalutamas käisin , läksin mööda meie kodu läheduses olevatest kiikudest. See nuuskis seal nii kaua, et jäin neid kiike jõllitama. Jõllitasin kuni tekkis isu kiikuda. Läksingi siis, potsatasin ühele neist maha. Ja nii , kui ma jalad maast lahti sain , läks nägu naerule. Tunne oli nagu täielikul imbetsillil , aga ausalt mind ei kotinud. Seal edasi tagasi õõtsudes oli nii kerge tunne. Kõik läks meelest ära. Oleks mul, vaid kodus kiik, ma vist elaks selle peal ka. Kui tunned, kuidas tuul õhk vaikselt juukstega põski kõditab ja hoog aina suureneb, siis läheb nagu iga jumala mure meelest.

See oli täiesti seosetu sellega , mis ma nüüd tahtsin kirjutada, mulle lihtsalt tuli see meelde.


Täna on siis esmaspäev jah . Nii nii. Koolis liikusid täna seierid kelladel väheke kiiremini minu arust ja kusjuures, kohati hakkas isegi igav. Koju tulles tahtsin magada. Seda juhtub minuga harva kui tõesti tahaksin keset päeva veits silma looja lasta. Ja tere tore, kohta pole. Isa on hõivanud diivani, Kats on hõivanud ema-isa toa ja JEEE Ma viitsin ju meie toas neid voodiks kutsutavaid turukaste kinni-lahti lohistada , et saaksin täies pikkuses pikali visata ( kuigi ma eelistaksin tõesti suurt voodit nagu muinasjutus , kus oli ohtralt madratseid ja hernetera , siis ma lepin väga unisena ka selle nö turukastiga ( loe : lahtikäiv diivan-voodi ) )Nii siis, sisustasin enda aega teisiti . Hiljem läksin trenni ja seal totaalselt ületasin end, tehes jõukava põhimõtteliselt korrektselt ära. Pärast oli kohe eriti mõnus rabahallis kuuma dušši alla minna, sest see väsimuse tunne muudab kogu keha inimtaoliseks spagetiks ( nonsense jutt ) .
Siis ma õppisin , sõin , õppisin, sõin ( god bless nussa+moos+röstsai ! ) ja vaatasin hiljem Meeleheitel Koduperenaisi ( ma ei jõua selle sarja geniaalsust ära kiita ) .

Nüüd ma lähen und nägema, ilusat und .

Back in action

Ma pole kirjutanud ja mõni üksik no lifer , kes aegajalt loeb mu blogi ilmselt arvab , et näed nii nagu ta väitis, et kahe nädala prst lõpetab kirjutamise, ongi ta nüüd lõpetanud. Teie kõigi kurvastuseks pean aga ütlema, et mu mõtted endiselt ilmuvad bloggerisse kahjustades kõik võimsat virtuaal maailma, aga like ,who cares ?

Nagu võib arvata eelmise postituse järgi .. MU ARVUTI SIISKI TULI MU JUURDE TAGASI , niiet back together ! Ka klaviatuur on vahetunud välja ( R.i.p eelmine klaviatuur, Sinuga sai palju häid jutte räägitud ) ja nii olengi ma leidnud palju uusi sõpru. Uue Windows Vista ja klaviatuuri ja elu tundubki ühel hetkel nagu suur toretsev päevalill. Ja kõik ongi parem kui enne.

Veerand hakkab läbi saama, klassi ees taidlevad kuradikesed ( kes tõesti aru eisaa, siis ma mõtlen õpetajaid ) kaovad nädalaks ajaks maa alla ja taevas on kooliõpilaste päralt.

Ma siis seletan , mis ma viimasel ajal märkimisväärsemat ette võtnud olen. Reedel peale kooli käisin Kaidi ja Silluga Ühise staadionil jalgpalli vaatamas. Hakkasime väikseid poisikesi ( õigemin i mina hakkasin ära ostma ), et oleks kus istuda, mille peal. Üks poisike tundus selline hea pehmeke, ümar ja no .. saite ikka aru et see asi oli kõik üks suur nali ?? Ütleme nii, et nalja jätkus pikemaks, aga siis kui see ükskord otsa saigi , siis selle tõttu, et külmus ja jäisus haaras võimu ! Ju siis enam võileiva kallistused ja muud säärased rituaalid ei aidanud ja seadsime sammud minu juurde. Jõime teed, sõime üli mega ultra pudisevaid saiakesi ja vaatasime vana lasteaia lõpu videot. Uskumatu, et ma nii pisike olen olnud !! Ma ei tea , miks see mulle nii kummaline tundub. Lihtsalt sellest ajast kui ma olin nii pisike on muutnud umbes 75 % asjadest. Küll tahaks olla nii pisike veel ja kõike nii heas valguses näha. Kõik oleks nii kerge ja muret ei peaks tundma ( kui ma just enda lemmik nukku ära ei kaotaks sel hetkel ). See oli üks ütlemata hea õhtu ja selliseid võiks olla palju palju rohkem.

Laupäeval käisin kooris (jälle) ja helge mõte ,et ehk see nädalavahetus saab hommikul kauem magada, muutus pihuks ja põrmuks. Liisat polnud ka kooris ! Olime Silluga vähe kurvad, sest ta on meie joke-machine . Mõlemad jäime muideks täiega hiljaks, üks lootusetumalt kui teine . Peale seda õhtu sisustatud uude halli minekuga ja totaalse energia laengu saamisega - PVK vs Selver Tallinn . Esiteks mainin ära, uus hall rokib ! Istmed on natuke kitsad jne .. aga üldpildis tekitab sooja tunde ja kõik see rahvas saab nüüd käia vaatamas. Seis jäi siis 3:1 ,selline hea .. rahulik . Jee ta oli , vähemalt minu jaoks. Ma olen mõistagi tulihingeline kaasaelaja ja karjusin nagu jahil käiv neandartaallane ( kujutan ette ,et selle sõna õigekiri on mul 1- ! ) . Aga mind tõmbab kaasa. Iss oli ka võidu üle väga õnnelik ja ma loodan , et tulevad tagasi need head ajad , kus võite aina tuleb ja tuleb ja ta on kodus ka rahulik ja positiivselt meelestatud !

( nii tulihingelisi fänne nagu meie mõistagi jäädvustati postimehe asjameeste poolt )

Täna pusisin empsi ja google translationi tugeval toetusel vene keele referaati . Ja ma pole üldse tegelt nii halb inimene aga - kallis vene keele õpetaja , sa sakid. kõik on väga tore ja sa oled armas inimene , aga kuidas sa ei suuda meile seda keelt selgeks teha???? . Kui see brain-f*ck läbi sai sättisime end Katsi , empsi ja tätsiga Steffanisse , kus täna oli täielik kivipalluri eri. Mis ajast on ubinare kõva kui põlevkivi ?? See oli täiesti absurdselt naljakas , aga samas vastik olukord, kui teatasime ettekandjale, et see pole just eriti söödav. Lisaks oli tätsi tellitud kohv nagu petroolium ja ta soovis selle välja vahetada. Ühesõnaga, nagu alati sai meil neljal nalja oi kui palju ja kõhud said ka Eesti parima pitsaga täidetud ( yummmmmmmmmmmm )

Nüüd istun ma siin ja kirjutan , üle pika aja. Teinekord kui kirjutada tahaks , siis pole seda võimalust ja aega, aga kui lõpuks potsatan siia ja saaks nagu kirjutada on pea tühi nagu kõik need valimislubadused ( mis täna - Valimiste öö , uuu spooooky - muideks peaks saama kinnitust).

Hea soe on igas mõttes olla. Tulgu see õudne esmaspäev homme hommikul mind üles äratama,kimbutama , las ta tuleb. Mind ausalt ei huvita. Küll ma talle vastu saan ja elan selle nädala üle. Praegu on lihtsalt hea olla. Kõik on korras ja hea. Lõpuks.

Pole viga, läheb paremaks. Kus ta pääseb .

Ma pole jälle kirjutanud. Aga ma vabandan end välja ( ma olen selles suht osav nagunii ). Mu arvut jättiski mind. Me oleme nüüd täiesti ametlikult lahus. Lohutusauhinnaks anti kaasa On-Screen Keyboard , mis kullakalli kiirust niigi aeglustab ja ta meeli mürgitab. Nii et selle tehnika imega on nüüd ametlikult kööga. Kuid ometigi ma kirjutan . Sülearvutid on alati ühed toredad suured oranžid päästerõngad.


Viimased kaks - kolm päeva on paras möll olnud. Ja mitte selles mõttes , et ma peaksin kappama ühest kohast teise ja koguaeg midagi tegema. Pigem nagu minus on paras möll. Ma mõnel hetkel enam ei tea, mida tegema peaks ja olen juba täiesti valmis istuma kuskile nurka , mornilt pobisedes ," aitab küll, ma ei tea mida teha enam " . See oleks nii lihtne, aga samas nii totter. Kui ma sellest mäest alla tuhisevast laviinist ( selle 2-3 päeva jooksul kannab laviin nime - isa) üle saan, siis ma ju tean kuidas järgmine kord selle eest jooksu panna või üldse see tekitamata jätta. Kuigi , ei. Ma ei võta süüd täielikult omaks, milles iganes see süü ka ei seisnenud ( see seik loost on jäänud mulle häguseks).

Selline ma juba olen, ühel hetkel täielik Neitsi, teisel aga totaalne Antineitsi , minuga on raske. Ja lihtsalt oiii kui kerged on pisarad tulema, kraanid lahti ja kinni nad enam kergelt ei lähe. Võimatult raske on aga see meeltesegadus peale seda uputust mu silmades ja andeks andmine / andeks palumine .. Kui viimase kahe asja eest peaks mulle hinde panema, kirjutaks nö õpetaja mu töö peale - puudulik . Muud midagi . Mitte , et ma üht koma teist ei teeks, see on lihtsalt kuidas ma neid teen, kui teen .. Ma nii väga proovin , ausõna ! Lihtsalt arusaamatus käiks mul nagu paelaga kaelas kaasas. Aga jah, küll ma selle laviiniga ükskord täieliku rahu sõlmin ja mäest alla tuhisemine ja kõik sellega kaasnev katastroofiline jääb ära.Ühel päeval veel (; . .
See oli nüüd väike segane emotsionaalne kompost, aga vähemalt sai selle endast välja.


Muu on ju tegelt korras. Koolis on nagu koolis ikka ( kuidas seal koolis siis on ? ma ei oskagi seda õigesti seletada ). Klassikaaslased muutuvad iga järjekordse ( kuid mõnes mõttes jälle üks argipäev vähem viimasel aastal koos ) koolipäevaga kallimaks ( no kui kalliks saavad ühed elukad minna ?? ). Kooritunde ootan üha suurima entusiasmiga. Tahaks juba minna Saksamaad vallutama oma kahe piparkoogi mehikesega, sest me kolmekesi läheme Eestimaalt, jalas püksid magusad .. ( 30 nov lähme , 7 dets tuleme tagasi )


Aeg võiks ka veits hoogu maha võtta, paar peatust teha ja siis sellises heas, rahulikus tempos edasi minna. Ma saaks siis ka ükskord ometi öelda, et mul on ka aega endale !


Aitab vist tänasest südame puistamisest Interent Explorelile, sest mu 177 silmust ühel real hõikab mu järgi juba.


Parim padi on väsimus ( seega ma saan ka kordki milleski parim olla, ayee ! )

Imogen Heap - Hide n Seek


Ühenduse lõpp.

Extremes

Laupäev oli äärmusest äärmusesse. Hommikul, kell 10, kohe kibekähku koolimajja kooriproovi ( kui 5-6 tunnist laulupäeva võib ikka lihtsalt prooviks kutsuda? ) .Ma olin alguses täiesti mustas masenduses ja olin valmis juba hüüdma " Somebody call 911 , I just wanna sleep a litte moooore, ooouu ! " . Aga kui olin kuidagi koolini lohisenud ja klassi astudes nägin Silviat ja Liisat vastu säramas siis polnud enam häda midagi .

Kogu see värk oli üli lahe ! Esmapilgul jubedad ja tüütud tundunud laulud tulevad järjest paremini välja ja tekkib kohe selline kihvt tunne ja soov poole laulu pealt suunurgad täiega kaardu ajada ja naerma hakata :D. Ühe lauluga sobitame Silluga endiselt sõprust , kuid see võib veidi aega võtta, sest oli palju kordi kui oleks tahtnud neid noote piltlikult ära kägistada. Pooletunnised pausid olid mõistagi surmnaljakad, kui koridori peal kolmekesi end välja elasime ( ühe koha peal istumine on palju väsitavam kui ühest otsast teise taidlemine ja liigutamine ! ) . Tegime slow motion

fighte ja no rohkem ma teile ei räägi , mis tegime, sest ma tahaks, et minust jääks siiski normaalse inimese mulje. Seenior Poco hakkas meid klatšimoorideks kutsuma, mis peagi muutus klatšipiffideks, sest ka neile sai ühel hetkel selgeks, et me siiski pole veel üle 60'ne.

Koju minnes ( kell oli saanud umbes 15.50 ) jätkasin enda joonistamisi , särke värke ja kui ühel hetkel kodus mingi aplaava tekkis - nagu täiesti selgest taevast oleks välku löönud - , sest suvila võtmed olid kadunud , tormas emps koju ja mõtles , et oleks ju kihvt üks pudelike laua peal ümber ajada, nii et mu pilt , klaviatuur, laud, põrand, mu riided jne , kõik olid seda täis. No nii hästi kui ma ka ei oleks proovinud end valitseda ( see ei tulnud kohe üldse välja ), läks seal parajaks karjumiseks. See on tegelt päris vastik , ma vihkan karjumist ja proovin alati rahulikult rääkida. Koristasime selle läga sealt ära, aga tagajärjed on väga nõmedad.

Pühapäev, vaikus enne tormi ( aka koolinädalat )

Mitte, et meie arvuti pole viimasel ajal niigi nagu munev kana ,nüüd on ka klaviatuur otsustanud teise ilma minna (r.i.p) , niiet kirjutamine on üli pingutust nõudev ( prg blogin tädi arvutist, tänks Sulle selle eest) + Homme on koolis piisavalt palju töid, et mind paanikasse ajada , sest kas ma jõuan ikka kõigeks õppida ?

Mul oleks praegu nii palju kirjutada ja öelda. Lihtsalt pole aega. Praegu lõpetangi siit maalt ja lähen alla maailma parimaid vanaema tehtud toite sööma.

Pls pls , arvuti, ära jäta mind sellisel raskel ajal üksi ja hakka ühel hetkel normaaselt funktsioneerima, Aaaameen !

XOXO

Friday - Free day

Eile ma ei kirjutanud midagi , aga miks peakski , kui midagi öelda pole ? Pigem vaikida , kui mingit totrust ja sisutut pläma välja ajada. So , No News is Good News .Kus juures nädal on jälle otsa saanud turbo boostiga ja järele mõeldes ei taha mulle hästi meenudagi , mis ma see nädal kõik ära olen teinud.

Aga täna juhtus paljutki ! Koolis sai tohutult naerda jälle, eriti keka tunni ajal . Peale seda tundi Triin otsustas mu trepist alla lükata, mis mõistagi oli valus aga jällegi - HILARIOUS. Veel tükk aega põlvitasin trepi viimase astme juures, Triin oli piisavalt lohutavalt pabinas - " said väga haiget ? lõid ära kuskilt ? kus valutab ? " ise südamest naerdes . Nüüd muidugi tagajärjed on nähtavad ja tuntavad, nimelt on mu jalale kolinud mõneks ajaks suur sinine larakas , mis vähemalgi kokkupuutel vastikut valu teeb( üüri see loll muideks ei maksa ). Lisaks oli koolis ka täielik jackpot täna. Viimased kaks tundi jäid ära, kuna koolimajas hakkas ilmselgelt hooletu töö tagajärjel mingid solgiveetorud lekkima (http://www.parnupostimees.ee/?id=173406) . Meil oli muidugi "Hõissa Hurrraa" ja "Elagu halvad töömehed". Kaks viimast tundi olid kannibal Killingu geograafia ja Hobbiti keemia , milles mõlemas pidi töö tulema - pääsesime seekord !

Peale kooli oli mul kindel plaan terve õhtu kodus olla, kuna oli kehv olla . Tahtsin lõpetada enda absoluutselt kõik pooleli olevad kunsti õp. tööd ( ma ei mäleta millal ma viimati tunni ajaga enda töö valmis sain, mul on ilmselt mingi tõsine kustutamis haigus, sest küll mulle hiljem ei sobi see tõmmatud kriips ja ka see ja see .. ) ja käsitööd teha. Läks tsipa teisiti ja sattusin õhtul Pärnu pimedasse randa. See oli nii äge äge äge äge äge !! Tähti oli nii palju ,et oleks terveks ööks olnud nende kokkulugemise tööd, isegi kuu jäi nende rohkuse tõttu minu silmis varju aga edetabeli tippu kroonisid merel vilkuvad erivärvilised tulukesed.

Ilus oli . Väga. Tekitas sellise hea tunde -midagi sellist kui näed midagi nii ilusat / armast väljas, et võiksid seda veel tükiks ajaks vaatama jääda- peaasi, et see pilt ikka mällu sööbiks. Unustasin korraga selle külma sügise , meenus soe suvetuul , mida rannal on alati kõige paremini tunda ja ma võisin veenduda kasvõi mälestuste põhjal, et küll see uus suvi ka varsti tuleb.

Praegu on hea soe olla, kohe varsti lähen enda tuppa joonistama ja muid asju ajama, teen teed ja ootan homset 6 tunnist koori päeva , millest ma ilmselt eluga ei pääse.

tervitused 'banaanile' ja avaldan pettumust oma arvutile, kellest isegi ex-patsipoiss jürgens kiirem on.

Und

Homme mina treppidest ei käi

Väga valus on praegu igaltpoolt. Kurk ja pea valutavad vahelduva eduga, selg ja jalad mõistagi on valu edetabelis tugevalt ette rebinud ja konkurents on väga tugev.

Lühidalt - ma annan otsi . Iga sammuga on ai ja oi ja ma ei mõista, kuidas mul need reielihas

ed ( ärge naerge, mul tõesti on nad ) nii valusaks läksid trennist. Õnn

eks need on mööduvad, sama ei saaks ma öelda kurgu ja pea kohta. " Ilgelt!" tahaksin praegu haigeks jääda, sest koolis on ju nii kerge kõik ja mul pole midagi targemat teha kui teki kuhja all kodus istuda ja teed lürpida. Eks ma siis üritan oma kõikvõimsa mõttejõuga universumi mõjutada ja korrata endale , " Ma ei jää haigeks, ma ei jää, küll need nõmedused üle lähevad ".

Tänase kohta veel nii palju , et meil oli lastevanemate koosolek , kus oli vaevu 10 vanemat kohal ja mind ajab see konkreetselt marru, sest kuidas on võimalik, et lapsevanemad suudavad nii ükskõiksed olla ( eriti põhikooli lõpu aastal ja vabanduseks ei saa tuua seda , et üks ja teine oma emale/isale koosolekut ei maininud - õpetaja helistas enamuste em

adele ) . + täieliku hämmingu ja samas väga suure naerupahvaka tekitas mulle see, mida klassijuhataja oli öelnud . Siit see tuleb " Aga äkki teeme hoopis laste lõpupeo koolimaja uues saalis ? Meie omal ajal tegime küll ja kõik paralleelid said koos olla ja nii lõbus oli tantsida ! " S O S meil on siin 21.

sajand öpetaja !

Tänasel päeval veendusin ma samuti , et kui nohu on maailma kõige vastikum haigus ( kui selle kohta üldse võiks nii öelda ) siis see ilm . . seda ei saagi ilmaks ni

metada .. mis täna õues oli , on täielikus ilmade pingerea tipus . Negatiivse poole pealt , mõistagi !

Ok , hoidke mulle pöialt, et ma ei jäägi haigeks ja teist pöialt oleks veel ajaloo töö jaoks vaja, milles ootab mind muidu totaalne põrumine !

sau paxud

Pealkirjatu

Kõik algab mõtlemisest. Teame seda väljendit liigagi hästi - ja võib-olla ongi selle sügavust keerulisem tunnetada just seetõttu, et see kõlab liiga tuttavlikult. See on umbes nii, kui Sul on sünnipäev ja tähistad seda koos enda perega ning lausud enda sõbrannale , " Ma pean täna vanaisa vanaemaga sünnipäeva pidama ? " . Selle peale võiks küsida ju , et kas sa ikka pead ? See polegi Sinu valik ? Kas sa siis ei taha oma perega tähtpäeva pidada? Või siis näiteks ka " Ma pean õppima hakkama . " Okei ,kui mingi õpetaja on täielikus hüsteerias andnud müstilise koguse koduülesandeid ,aga kui neid on talutavalt - kas sa siis tõesti tahad lolliks jääda -.- ? Õpi ära jesus christ.

Tõesti tobe, et PEAD külalisi vastu võtma, et PEAD hommikul üles ärkama ( nagu ma tahaks enda elu maha magada ?? ! ) , PEAD duši all ära käima ja kooli minema ja sööma jne .

Lihtsa tehte abil , kus vahetad sõna " pean " sõna " tahan" vastu, saab tulemus hoopis teine. Mõistagi on selle puhul mõningaid erandeid, minu puhul oleks üks kindel : ma pean minema keemiasse ( EI , Ma never ever EI TAHA minna sinna tundi, sest õpetaja on täielik ülbe hobbit ja kõik ta põhjendused küsimustele "Õpetaja, miks see nii on ? Kuidas see number sinna tuleb ? jne " - sest lihtsalt nii on ! Täna teeme nii, et ta lihtsalt on. See on erand ( see teeks tervest keemiast erandi ,sest ta kasutab seda sõna vahetpidamata) . Saage lihtsalt aru. Vaatame mis saab !! ) Need olukorrad liigitaks ma kahte gruppi - ei taha ( täiesti vastumeelsed, ajuvabad ja vastikud asjad - ülimalt loogiline ja hirmutav näide, mis on kohustuslik igas keskpärases õudukas - Ma ei taha surra ) ja teine grupp - ei viitsi ( tingitud väsimusest, uimastavast ilmast ja tüdimusest jne , nt ma ei viitsi täna üldse õppida, ma ei viitsi enda tuba koristada ) . Viimast olukorda ( ei viitsi ) ei soovita ma muuta harjumuseks, sest tulemus on tuntav peagi - haisev eluheidik ( kui sa just pole multi-miljonäri laps , kes terve su elu on ette planeerinud lehvitades ' koidulaid ja jakobsone ' ) .

Nii siis pead või tahad ? Ma näiteks olen hakanud palju rohkem asju tahtma.

ps, selle täiesti hämmastava mõtte ' tahtmisest ' näppasin esialgsel vormil AnneStiili - peatoimetajalt - leheküljelt ning lisasin oma pläma !

Kui rääkida paari päevaga tänasest - praegu läheb hästi, kõik tundub olevat minu endi kätes ja see tunne on päris võimas kusjuures. Ma tahaks hästi teisi ka aidata, et neil ka paremini läheks ja maailm oleks kohe üks suur ilus päevalill ! ( tegu võib olla halastajaõe faasiga mu elus )

Sleep tight, don't let the bed bugs bite

Space bar

aka tühik aka pole aega postitada ka kõige algelisemaid postitusi. Teeme selle asja nüüd siis tasa :

Reede õhtu oli tore, tegime tüdrukutega America Browniesi ja lihtsalt naersime ogaraks end - as usual. Varsti , ma arvan , ilmutab see naermishaigus ka mingisuguseid märke - mul võib diagnoosida kaugele arenenud idiootsusbakteri ( aga mu kohusetundlikusest tingitud eeskujulik õppimine teeb selle vast tasa ?? )
Laupäevast tegin väikese sissekande, kus meenutasin hea sõnaga mulle kalleid vanavanaema ja Tutsit ja nii edasi. Laupäev oli mõistagi kurb päev ja tears kept coming.. Avastasin kusjuures väga tobedaid ja jaburaid asju - pisarad on mul täielikud krokodolli , lihtsalt hiiglaslikud ja nii nagu nad väidavad, et pisarad on soolased. Miks küll ? Mu ainuke loogiline seletus sellele on - kui kokk teeb soolase söögi , kuna on armunud, siis pisarad on soolased, kuna nad tulevad armastusest tingituna ? ( kas see pläma on teile üldse arusaadav, ma ei tea, aga lugege edasi, varsti läheb jutt selgemaks).
Mulle lihtsalt meeldib Lindas, vanaisa-vanaema pool olla. Seal on alati nii soe, nii palju head ja paremat süüa ( sest vanaema toitudele ei saa miski vastu), nii palju lihtsaid ja ülemõistuse naljakaid jutte/nalju, seal on nemad- minu pere. Pärast kui olime ära söönud, kolisime retro - suurestuppa ( täts kutsub seda nii, sest kolmandal korrusel on nüüd tsipa modernsem :D)ja leidsime kaks suurt kasti täit vanu pilte, kaarte, kirje jms. Sellised asjad on lihtsalt täielikud reliikviad ja tähendavad minu jaoks rohkem kui nii mõnigi võiks arvata. Nägin piltide pealt esimest korda oma teisi vanavanemaid, vanaisa vanaema nooruseast pilte, kus nad Pärnu rannas ja muulil on , maakohtades ja koolilõpetamistel ( siis selgus väga tähtis asi : ka minu vanaisa ja vanaema on olnud peoloomad - sealt sai täts enda geeni - aga minu arust on see ainult hea, et nad lõbutsesid noorena võimalikult palju, vaevalt nad seda nüüd teeks ? Siis leidsime veel ka emale kirjutatud armastuskirja.. HILARIOUS .. rohkem ma ei oska seda kirjeldada . Lisaks veel mustmiljon pisiasja, mis tegelt kannavad endas edasi nii paljut. Kokkuvõtlikult - mul pole sõnu. Sellel õhtul ma veendusin järjekordselt ,et kõige rohkem hoolin ma oma perest, u got that ?
Pühapäev oli täielik surm ja ma vahtisin pool päeva Fashion Tv'd, ma olin pärast peast täiesti riiie ( loe : soe ) .
Tänane, Esmaspäev - ilm annab soovida, igalpool on külm ja muidu nagu tavaline päev ikka . Natuke naermist, närvitsemist, keskendumist, õppimist ja veel naermist.

Take care, XOXO

Shut it down

Ilm on täna täiesti ettearvamatu ja kõigub koguaeg kahe äärmuse vahel. Sajab vihma ja puhub tugev tuul, sajab rahet ja vihma vaheldumisi, sajab ja paistab ka päike, paistab päike ja siis veel kõik eespool nimetatud võimalused läbisegi. Paras ilmakompost. Mul on sees sama tunne, emotsionaalne krahh. Mul on nii palju põhjuseid, miks õnnelik olla, aga sama palju miks kurvastada. Eilne õhtu oli meeletult naljakas ja äge koos Liisa ja Silviaga, nii naljakas, et nakatasime isegi mu empsi ja Katsi. AGA seda selle hetkeni, kui Silvia ja Liisa ära läksid ja me pidime sõitma vanaisa-vanaema juurde, et Tutsiga hüvasti jätta.

Peale tänast ' lülitan ' end korraks täiesti välja, hingan siis sügavalt sisse ja ma võin uuesti alustada, täiesti uute nö tulemüüridega, programmide ja tarkustega. Tobe on end arvutiga võrrelda, aga paremini ei oskaks ma praegu end väljendada - olen õppinud enda vigadest ja proovinud rohkem esile tuua tugevamaid külgi, olen mõistnud, kes jäävad minu kõrvale ja kes on mulle parimast parimad sõbrad. Ma ei tea, miks just täna ? Nagu mingi murdepunkt oleks. See aasta on raske olnud , kuna vanavanaema lahkus meie seast ja täna ka Tutsi.. Ma igatsen ja jään igatsema alati teid mõlemat , ühte kui parimat vanavanaema ja teist kui esimest truud sõpra, kes 15 aastat minuga vastu pidas , edasi saan hakkama üksi. Kui see tähtis isik/lemmikloom Sinu kõrval on , paned küll tähele ta olulisust, aga kui ta ükskord kaobki ära, tulevad meelde kõik mälestused, mille peale muidu poleks elu ilmaski tulnud, ma ei saa siiani aru kuidas ja miks just siis.

R.I.P o3.1o.2oo9 Tutsi , love

Aga nüüd läheb kõik paremaks ja ma aitan ise kaasa sellele , ma vähemalt usun sellesse.

I fly like paper, get high like planes

Nii ta oligi. Terve päev möödus justkui linnutiivul - mis on ju loomulikult tore. Kuigi pean tunnistama, et olen rutiini niivõrd sisse elanud ja ära harjunud, et väga kahtlane oli peale kella ühteteist kodu poole kõmpida- tekkis juba tunne nagu oleksin koolist üle lasknud.
Kogu see õpetajate päev muutub sealt maalt igavaks , kui sa pole enam algklassi õpilane ( st et pole vaimustuses suurtematest, gümnasistidest , kes klassi ees midagi seletavad ) ja saab uuesti hoo sisse seal maal, kui sa ise lõpuks oledki see gümnasist. Lühidalt öeldes - mul on praegu see vahepealne faas , põhikooli lõpuklass. Õpetajad aina hirmutavad meid kõikvõimalikul moel, aga eks natuke hirm sees ongi. Küll ma need eksamid ära teen, aga kuidas ma harjun ära olema ilma oma 32 kompanjoonita ? See mõte võtab seest kõhedaks ja kurvaks, masendavalt kurvaks. . Kuid sinna on veel aega ja sellest ajast tuleb võtta maksimumi, olgu need viisid,
kuidas maksimumi saavutada üksteskõik kui totrad ja võimatud.

Praegu näitab kell 13.30 , niiet see postitus on ülimalt varajane, aga ma mõtlesin, et kui selle praegu ära kirjutan siis õhtul ei pea hakkama vähese 10.-15. minutiga midagi kokku mõtlema ( nimelt , nüüd tuleb see shokeeriv osa - meil on kodus arvutikeeld, mis algab kell 23.00 ja kui mina või Kats suudame kasvõi 5 minutit rohkem olla ilma, et keegi meie peale häält tõstaks,võiks meile kaela riputada medalid, for real ) Kuigi samas ma ei pea seda keeldu üdini halvaks, suvel ta ju pikeneb ja kui ma oskan sellistele asjadele piiri panna, siis küll ma oskan seda teha juba ka kõige muuga. Boonuseks on see, et kui ma siis sunniviisiliselt selle arvutitooli pealt püsti saan, jääb mul ainult üle magama minna ( ja hommikul ma veel tänan , et see arvutikeeld olemas on, vähemalt saan 6-7 tundi öösel põõnata) Väsimus on parim padi , B. Franklin

Varsti tulevad Liisa ja Silvia minu juurde ja meil oli plaanis köögis midagi maitsvat kokku mäkerdada. ( Mõned söövad , et elus püsida , mina elan ,et saaksin süüa ! )

Au revoir

Run for your life

Tänane pehmelt öeldes selline oligi. Ma olin koguaeg jooksus. Hommikul kui suutsin tundi hilineda ja klassi+korrusega puusse panna, ilmutas end mu kaasasündinud puue - HILINEMINE, tugevaid märke. Neid kordi kui pidin teistele tüdrukutele järgi jooksma, et kooli ja Aide vahel nendega sammu pidada oli vähemalt 4. Ma lihtsalt jäin kuskile toppama või mõni õpetaja pidas õigeks mind just nendel hetkedel kinni pidada -.- Matemaatika töö oli täna täielik brain-fuck, mul oli kohati tunne, et ma tõmban tervele tööle suure punase kurjakuulutava X'i peale , aga õnneks see hukatuslik mõte kadus mu peast sama kiiresti kui sinna tuli. Peale matemaatikat oli , aga paras naeruteraapia eesti keele tunnis, kus rääkisime sugulasrahva Maride maausust , tõsiseks jääda oli lihtsalt võimatu ( kindlasti mitte kõigi , aga minu ja Kaidi küll). Tsiteerin : Püha salus hoiti iga puud, eriti aga onapuud. Arvati , et onapuu ladvas elavad jumalad. Seetõttu oli nendega seotud terve hulk tabusid, mis osalt laienesid kogu küsoto'le. Küsoto oli püha, seal ei tohtinud vanduda, tülitseda, halba mõelda, sülitada, loomulikke vajadusi rahuldada ( ???? ) balbalbla ..

See naermine ja kõik võib ju praegu järele mõeldes lapsik olla, aga kui paar tüüpi veel taga pinkides mingeid hääli ja ilmeid juurde tegid, siis naer oli kerge tulema .
Minu meelest huumor on vägagi demokraatlik, naeru ära keelata ei saa, kuid seda peale sundida on samuti väär. Seni kuni naljad kedagi hinge põhjani ei puuduta ja ei solva, naergem terviseks.

Trennis oli päris hea hoog sees algul , kuid lõpuks andis tunda siiski see, et kolm inimest oli puudu ja niigi väiksest arvust oli saanud täiesti mikroskoopiline ! Rabahallist koju tulles .. täiesti müsteeriline kui ilus ( kavatsen sellest mõni teinekord lähemalt kirjutada, mis see pealt näha täiesti tavaline taevas tegelt minu arust endas peidab) .
Homme on õpetajate päev ja samuti koolinädala grand-finale ( viimne kohtupäev aka reede), mis lõppeb minu jaoks tavaliselt suhteliselt kurvalt, 7 tund - ABSO FCKING LUTELY KEEMIA !!, aga eks näeb, kuidas homne välja kujuneb.

Kusjuures teinekord kui ma siia kirjutama hakkan, ei ole mul aimu ka, millest peaks juttu tegema, aga siis vaatan korra tunniplaani üle , mõtlen asjad läbi ja jutt nagu ei saakski otsa.

Sweet dreams or at least beautiful nightmares !