Minu vaheaeg algas 30. oktoobril kell 13.00 , sest siis oli esimene tegevus , mida ma ise tõepoolest kavatsesin teha ja sain seda teha ise mingeid pingutusi tegemata. Teiste , normaalsete inimeste vaheaeg, kellel siiski erinevalt mõnest on isiklik elu ja sotsiaalsus , on vaheaeg juba 7-8 päeva rõõmsalt kestnud. Praegu on laupäev , 31. oktoober , kell tiksub peaaegu pool neli päeval täis. Istusin eile vähemalt kella kaheni suurestoas ja vaatasin filmi noortest tudengitest, kes ikka väga jobud, sõna otseses mõttes olid. " Minu uus südamesõber - My new best friend " oli vist selle nimi ja no , see pani ikka mõne asja üle silmi pööritama. Seda filmi vaadates mõistsin ma , et tegelikult on minu näol tegu täieliku pühakuga ! Kohati tekib mingi täielik enesevihkamine, sest millal ma veel võiksin mingeid pööraseid asju ette võtta kui mitte praegu ? Teisalt kui ma olen selle püha-vanuse juures, kus ma saan hääletama minna ja end täisealiseks kutsuda, siis mul oleks ka ju veel aega tramburaitada . Äkki siis on aega liiga vähe ?
Saturday, October 31, 2009
Minu vaheaeg algas 30. oktoobril kell 13.00 , sest siis oli esimene tegevus , mida ma ise tõepoolest kavatsesin teha ja sain seda teha ise mingeid pingutusi tegemata. Teiste , normaalsete inimeste vaheaeg, kellel siiski erinevalt mõnest on isiklik elu ja sotsiaalsus , on vaheaeg juba 7-8 päeva rõõmsalt kestnud. Praegu on laupäev , 31. oktoober , kell tiksub peaaegu pool neli päeval täis. Istusin eile vähemalt kella kaheni suurestoas ja vaatasin filmi noortest tudengitest, kes ikka väga jobud, sõna otseses mõttes olid. " Minu uus südamesõber - My new best friend " oli vist selle nimi ja no , see pani ikka mõne asja üle silmi pööritama. Seda filmi vaadates mõistsin ma , et tegelikult on minu näol tegu täieliku pühakuga ! Kohati tekib mingi täielik enesevihkamine, sest millal ma veel võiksin mingeid pööraseid asju ette võtta kui mitte praegu ? Teisalt kui ma olen selle püha-vanuse juures, kus ma saan hääletama minna ja end täisealiseks kutsuda, siis mul oleks ka ju veel aega tramburaitada . Äkki siis on aega liiga vähe ?
Friday, October 30, 2009
Stay Chill
Wednesday, October 28, 2009
See on hea tunne , kui keegi Sind kiidab. Niiet aitäh Onu Raivo jutupliiats, unexepcted, but yes You made my day ! ( te ei peagi neid inside joke mõistma ) Kiitmisest jõuame selleni , et täna oli KV B-klassi I Finaali esimene päev. Ei saaks just öelda ,et "oi oi kui imetore kõik oli ja meil läks nii hästi " , aga üdini halb nüüd see ka ei olnud. Ma kartsin hullemat, kuigi vahepeal oli lausa talumatult hull seis . Ma ei põe. Miks peakski ? Millal me üldse viimati I finaalis olime ? See on juba midagi ,et saime sealt II -mõõnast välja ja rühkisime täiega I-sse.
Homme on samuti kaks mängu. Ma ausalt proovin , ent ilma suurte lootusteta, homme paremini kui täna. Ei tasu minna sinna sellise näoga ka , et olen kõikvõimas superwoman ja all the others go and give up !!! Teisest küljest saali roomata on ka juba omaette alla andmine. Proovin meelde jätta, et liigun mööda piiri, ei vehi kätega, julgestan,julgustan, karjun Kadile väsimatult " LIIGU DIAGONAALI!! " jne. Kuid garantiid, ma ikkagi ei anna, et sellest nüüd midagi suurejoonelist tuleb. Lihtsalt peab proovima ja hoo sisse saama platsil.
Lisaks ma tänan kõiki inimesi , kes on mind kas või korra 15 a jooksul punktist A punkti B viinud ja seda enda hakatusel. Peab ikka olema viitsimist ja tahtmist oma bensiini kulutada ja oma aega veeta üht kõigest tuttavat tüdrukut koju viiesHelded inimesed ma ütlen. Te olete kindlasti päästnud mu enesehävituslikest bussisõitudest , jänksi sõitmistest. Ma ei ole iial võimeline kulutama 15 kr bussi talongi peale , kui ma samal hetkel tean , et võiks selle raha eest saada poest midagi head,magusat,SÖÖDAVAT !! Külgetõmbejõud on selle lihtsa tunde nimi , see esineb minu ja söögi vahel . Defineeriksin seda teisiti sõnadega ISU,NÄLG. Mõistagi ma siis otsustan selle ' isu ' kasuks ja kasutan oma 15 krooni selleks, mitte üli vahva roosa pisikese paberi lipiku ostmiseks. Pärast ei tulegi kedagi peale ja siis saab kiruda , et ole veel kohusetundlik kodanik, eks ?!?
Ühesõnaga - (söök > bussitalong)= 15 kr
Bye, go fly high !
Tuesday, October 27, 2009
&
VERSUS
Ma olen harjunud ära vihmaga. Kui tuleb padukas, kõnnin kiirel sammul punktist A punkti B , kui sabistab vaikselt, võtan aega ja hingan värsket vihma lõhna , pole kiiret. Kui uduvihm , ei saa õigesti arugi enne ,kui koju jõudes peeglist vaatad, kuidas juuksed on kapuutsi alt erinevaid tuure kogunud ja igas ilmakaares lainesse tõmmanud. Õues on niiske, selle ka harjunud. Topin endale kapuutse mitmes kihis pähe, kägistan end põhimõtteliselt salliga ära, sest ei või ju ometigi lubada, et ma endale Tina Turneri soengu saaksin. Lombid ja muda on ka juba sellised päris südamesõbrad. Päikse kiusliku kiirgamist silma ei mäletagi ma enam.Kus oled päike ?
Ja kokkuvõtteks - mulle aitab, mul on kopp ees ning ma usun, et teistel samuti.
Pikemat aega juba ootan ideaalina näivat kõrgrõhkkonda, suvel on ta hea, talvel on veel parem, sest lörts. . ei leidu piisavalt halbu sõnu selle ilmastiku nähtuse iseloomustamiseks.
Tahaks sellist korraliku sooja käpiku talve. Karge õhk ja selge sinine taevas käib õige talve juurde. Lumi on põlvedeni ja selili visates tulevad lumeinglid nii ilusad, et lume alt ei paista maapind välja. Lumesõda võib teha nii palju kui hing ihaldab ja riietus lubab, sest lumi ei saa otsa, öösel sajab juurde, küll ta sajab ! Lumehelbed võiks kohe nii suured olla, et ' See on äge ilm !! ' meeleolu loomiseks ei pea lõikama paberist täiega kihvtide mustritega suuri helbeid. Ja siis kui õige aeg tuleb, tuleb ka suur sula ja kevad ja jällegi kaua oodetud suvi , kus päike on lahutamatu kaaslane iga päev.
Ja mis ka väljas akna taga ei oleks .. suve ja kõrvetavat päikest igatsen ikkagi.
Monday, October 26, 2009
"Do I look happy, pleased ? Hell yeaa"
Friday, October 23, 2009
hea kui siit midagi välja lugeda saab
Trennis ma täna ei käinud. Mina , kes ma muidu olen peavalude vastu täiesti immuunne ja esimest korda valutas mul pea alles eelmine aasta, siis täna oli küll ikka vähe s*tt olla. Paras tramburai käis koguaeg pealuu vahel ja see tunne on võrreldav sellega , et keegi koguaeg taob sulle vastu pead. Jäin koju , sõin hästi palju ja vajusin diivanile ära. Magasin ikka kohe päris kaua kuni emps tuli ja ma siis unisest paradiisist vähe erksamasse reaalsusesse potsatasin . Vaatasin telekat ja jälle sõin. Vahelduseks oleks selline ' istun, olen , vahin ringi ja söön ' elustiil kusjuures päris äge . Parem kui mis tahes spaa pakett. Siis hilisõhtu paiku kobisin välja, kaua ma ikka endal diivanile juuri alla ajan , aiight ? Sain Silviaga kokku ( läbi suurte raskuste, sest mu suhted busside, nende aegade ja bussi peale minekutega on endiselt väga halvad ) ja me läksime põhimõtteliselt tuju järgi ,kuhu tahes rääkides nii paljudest asjadest ja naerdes mõistagi ( teisti ei ole võimalik ). Kaevu bussikas kusjuures ründas meid detanaatoriga heavy metal pikajuukseline tüüp ,aga me pääsesime. Hiljem mölisesime prügikottidega , sest nad olid sinna tekkinud ( see lause on pühendatud siimusugule - vähesed mõistavad) . Meiega liitusid ka Liisbet ja Anette. Järjekordne hea õhtu , selliste inimeste seltsis , keda igast urkast nüüd ka leia. Väärt tüdrukud olete mulle , kui nüüd peaksite seda lugema (: !
Reede õhtul on linn nagu suur sumisev mesilastepesa. Inimesi on palju , selliseid nägusid ,keda muidu ei kohtaks linnas, vajub nüüd igast nurgast sisse. Selliseid mesilasi , kes on vastu pesa siseseinu lennanud ( aka pompsud, aka drink drank drunk pupil ) on ka muidugi nii palju , et silme eest kisub kirjuks nende absurdsete ja naljakate kommentaaride peale.
Ma saan homme hommikul kaua magada ja sellest teadmisest piisab , et ma praegu 10 palli süsteemis annaksin enda tujule 10, 5 ! Sest seda ei juhtu just iga päev ..
Ilusat ja ägedat vaheaja algust ja vaheaega kõigile , kellele on antud 9 päeva vabadust vangla režiimist !
zzzauki
Thursday, October 22, 2009
Silvia,Martini,Erio,Keiso,Kareli, Liisa ja Cärolaga kuskil müüri peal ?
A ja kui keegi hakkaski neid sõnu nüüd kokku lugema siis .. mwahahaha !!
Selgeltnägijad on lahedad ja Kättemaksukontor rocks my socks off !
Nneka - Heartbeat , makes your heart beat the same rhythm
Tuesday, October 20, 2009
True !!
Black eyed peas - Meet me halfway
zaaukki
Monday, October 19, 2009
Üks õhtu kui Jossiga ( neljajalgne karvakott mul ) õues jalutamas käisin , läksin mööda meie kodu läheduses olevatest kiikudest. See nuuskis seal nii kaua, et jäin neid kiike jõllitama. Jõllitasin kuni tekkis isu kiikuda. Läksingi siis, potsatasin ühele neist maha. Ja nii , kui ma jalad maast lahti sain , läks nägu naerule. Tunne oli nagu täielikul imbetsillil , aga ausalt mind ei kotinud. Seal edasi tagasi õõtsudes oli nii kerge tunne. Kõik läks meelest ära. Oleks mul, vaid kodus kiik, ma vist elaks selle peal ka. Kui tunned, kuidas tuul õhk vaikselt juukstega põski kõditab ja hoog aina suureneb, siis läheb nagu iga jumala mure meelest.
See oli täiesti seosetu sellega , mis ma nüüd tahtsin kirjutada, mulle lihtsalt tuli see meelde.
Täna on siis esmaspäev jah . Nii nii. Koolis liikusid täna seierid kelladel väheke kiiremini minu arust ja kusjuures, kohati hakkas isegi igav. Koju tulles tahtsin magada. Seda juhtub minuga harva kui tõesti tahaksin keset päeva veits silma looja lasta. Ja tere tore, kohta pole. Isa on hõivanud diivani, Kats on hõivanud ema-isa toa ja JEEE Ma viitsin ju meie toas neid voodiks kutsutavaid turukaste kinni-lahti lohistada , et saaksin täies pikkuses pikali visata ( kuigi ma eelistaksin tõesti suurt voodit nagu muinasjutus , kus oli ohtralt madratseid ja hernetera , siis ma lepin väga unisena ka selle nö turukastiga ( loe : lahtikäiv diivan-voodi ) )Nii siis, sisustasin enda aega teisiti . Hiljem läksin trenni ja seal totaalselt ületasin end, tehes jõukava põhimõtteliselt korrektselt ära. Pärast oli kohe eriti mõnus rabahallis kuuma dušši alla minna, sest see väsimuse tunne muudab kogu keha inimtaoliseks spagetiks ( nonsense jutt ) .
Siis ma õppisin , sõin , õppisin, sõin ( god bless nussa+moos+röstsai ! ) ja vaatasin hiljem Meeleheitel Koduperenaisi ( ma ei jõua selle sarja geniaalsust ära kiita ) .
Nüüd ma lähen und nägema, ilusat und .
Sunday, October 18, 2009
Tuesday, October 13, 2009
Ma pole jälle kirjutanud. Aga ma vabandan end välja ( ma olen selles suht osav nagunii ). Mu arvut jättiski mind. Me oleme nüüd täiesti ametlikult lahus. Lohutusauhinnaks anti kaasa On-Screen Keyboard , mis kullakalli kiirust niigi aeglustab ja ta meeli mürgitab. Nii et selle tehnika imega on nüüd ametlikult kööga. Kuid ometigi ma kirjutan . Sülearvutid on alati ühed toredad suured oranžid päästerõngad.
Viimased kaks - kolm päeva on paras möll olnud. Ja mitte selles mõttes , et ma peaksin kappama ühest kohast teise ja koguaeg midagi tegema. Pigem nagu minus on paras möll. Ma mõnel hetkel enam ei tea, mida tegema peaks ja olen juba täiesti valmis istuma kuskile nurka , mornilt pobisedes ," aitab küll, ma ei tea mida teha enam " . See oleks nii lihtne, aga samas nii totter. Kui ma sellest mäest alla tuhisevast laviinist ( selle 2-3 päeva jooksul kannab laviin nime - isa) üle saan, siis ma ju tean kuidas järgmine kord selle eest jooksu panna või üldse see tekitamata jätta. Kuigi , ei. Ma ei võta süüd täielikult omaks, milles iganes see süü ka ei seisnenud ( see seik loost on jäänud mulle häguseks).
Selline ma juba olen, ühel hetkel täielik Neitsi, teisel aga totaalne Antineitsi , minuga on raske. Ja lihtsalt oiii kui kerged on pisarad tulema, kraanid lahti ja kinni nad enam kergelt ei lähe. Võimatult raske on aga see meeltesegadus peale seda uputust mu silmades ja andeks andmine / andeks palumine .. Kui viimase kahe asja eest peaks mulle hinde panema, kirjutaks nö õpetaja mu töö peale - puudulik . Muud midagi . Mitte , et ma üht koma teist ei teeks, see on lihtsalt kuidas ma neid teen, kui teen .. Ma nii väga proovin , ausõna ! Lihtsalt arusaamatus käiks mul nagu paelaga kaelas kaasas. Aga jah, küll ma selle laviiniga ükskord täieliku rahu sõlmin ja mäest alla tuhisemine ja kõik sellega kaasnev katastroofiline jääb ära.Ühel päeval veel (; . .
See oli nüüd väike segane emotsionaalne kompost, aga vähemalt sai selle endast välja.
Muu on ju tegelt korras. Koolis on nagu koolis ikka ( kuidas seal koolis siis on ? ma ei oskagi seda õigesti seletada ). Klassikaaslased muutuvad iga järjekordse ( kuid mõnes mõttes jälle üks argipäev vähem viimasel aastal koos ) koolipäevaga kallimaks ( no kui kalliks saavad ühed elukad minna ?? ). Kooritunde ootan üha suurima entusiasmiga. Tahaks juba minna Saksamaad vallutama oma kahe piparkoogi mehikesega, sest me kolmekesi läheme Eestimaalt, jalas püksid magusad .. ( 30 nov lähme , 7 dets tuleme tagasi )
Aeg võiks ka veits hoogu maha võtta, paar peatust teha ja siis sellises heas, rahulikus tempos edasi minna. Ma saaks siis ka ükskord ometi öelda, et mul on ka aega endale !
Aitab vist tänasest südame puistamisest Interent Explorelile, sest mu 177 silmust ühel real hõikab mu järgi juba.
Parim padi on väsimus ( seega ma saan ka kordki milleski parim olla, ayee ! )
Imogen Heap - Hide n Seek
Ühenduse lõpp.
Sunday, October 11, 2009
Friday, October 9, 2009
Wednesday, October 7, 2009
Tuesday, October 6, 2009
Monday, October 5, 2009
Reede õhtu oli tore, tegime tüdrukutega America Browniesi ja lihtsalt naersime ogaraks end - as usual. Varsti , ma arvan , ilmutab see naermishaigus ka mingisuguseid märke - mul võib diagnoosida kaugele arenenud idiootsusbakteri ( aga mu kohusetundlikusest tingitud eeskujulik õppimine teeb selle vast tasa ?? )
Laupäevast tegin väikese sissekande, kus meenutasin hea sõnaga mulle kalleid vanavanaema ja Tutsit ja nii edasi. Laupäev oli mõistagi kurb päev ja tears kept coming.. Avastasin kusjuures väga tobedaid ja jaburaid asju - pisarad on mul täielikud krokodolli , lihtsalt hiiglaslikud ja nii nagu nad väidavad, et pisarad on soolased. Miks küll ? Mu ainuke loogiline seletus sellele on - kui kokk teeb soolase söögi , kuna on armunud, siis pisarad on soolased, kuna nad tulevad armastusest tingituna ? ( kas see pläma on teile üldse arusaadav, ma ei tea, aga lugege edasi, varsti läheb jutt selgemaks).
Mulle lihtsalt meeldib Lindas, vanaisa-vanaema pool olla. Seal on alati nii soe, nii palju head ja paremat süüa ( sest vanaema toitudele ei saa miski vastu), nii palju lihtsaid ja ülemõistuse naljakaid jutte/nalju, seal on nemad- minu pere. Pärast kui olime ära söönud, kolisime retro - suurestuppa ( täts kutsub seda nii, sest kolmandal korrusel on nüüd tsipa modernsem :D)ja leidsime kaks suurt kasti täit vanu pilte, kaarte, kirje jms. Sellised asjad on lihtsalt täielikud reliikviad ja tähendavad minu jaoks rohkem kui nii mõnigi võiks arvata. Nägin piltide pealt esimest korda oma teisi vanavanemaid, vanaisa vanaema nooruseast pilte, kus nad Pärnu rannas ja muulil on , maakohtades ja koolilõpetamistel ( siis selgus väga tähtis asi : ka minu vanaisa ja vanaema on olnud peoloomad - sealt sai täts enda geeni - aga minu arust on see ainult hea, et nad lõbutsesid noorena võimalikult palju, vaevalt nad seda nüüd teeks ? Siis leidsime veel ka emale kirjutatud armastuskirja.. HILARIOUS .. rohkem ma ei oska seda kirjeldada . Lisaks veel mustmiljon pisiasja, mis tegelt kannavad endas edasi nii paljut. Kokkuvõtlikult - mul pole sõnu. Sellel õhtul ma veendusin järjekordselt ,et kõige rohkem hoolin ma oma perest, u got that ?
Pühapäev oli täielik surm ja ma vahtisin pool päeva Fashion Tv'd, ma olin pärast peast täiesti riiie ( loe : soe ) .
Tänane, Esmaspäev - ilm annab soovida, igalpool on külm ja muidu nagu tavaline päev ikka . Natuke naermist, närvitsemist, keskendumist, õppimist ja veel naermist.
Take care, XOXO
Saturday, October 3, 2009
Peale tänast ' lülitan ' end korraks täiesti välja, hingan siis sügavalt sisse ja ma võin uuesti alustada, täiesti uute nö tulemüüridega, programmide ja tarkustega. Tobe on end arvutiga võrrelda, aga paremini ei oskaks ma praegu end väljendada - olen õppinud enda vigadest ja proovinud rohkem esile tuua tugevamaid külgi, olen mõistnud, kes jäävad minu kõrvale ja kes on mulle parimast parimad sõbrad. Ma ei tea, miks just täna ? Nagu mingi murdepunkt oleks. See aasta on raske olnud , kuna vanavanaema lahkus meie seast ja täna ka Tutsi.. Ma igatsen ja jään igatsema alati teid mõlemat , ühte kui parimat vanavanaema ja teist kui esimest truud sõpra, kes 15 aastat minuga vastu pidas , edasi saan hakkama üksi. Kui see tähtis isik/lemmikloom Sinu kõrval on , paned küll tähele ta olulisust, aga kui ta ükskord kaobki ära, tulevad meelde kõik mälestused, mille peale muidu poleks elu ilmaski tulnud, ma ei saa siiani aru kuidas ja miks just siis.
Aga nüüd läheb kõik paremaks ja ma aitan ise kaasa sellele , ma vähemalt usun sellesse.
Friday, October 2, 2009
I fly like paper, get high like planes
Kogu see õpetajate päev muutub sealt maalt igavaks , kui sa pole enam algklassi õpilane ( st et pole vaimustuses suurtematest, gümnasistidest , kes klassi ees midagi seletavad ) ja saab uuesti hoo sisse seal maal, kui sa ise lõpuks oledki see gümnasist. Lühidalt öeldes - mul on praegu see vahepealne faas , põhikooli lõpuklass. Õpetajad aina hirmutavad meid kõikvõimalikul moel, aga eks natuke hirm sees ongi. Küll ma need eksamid ära teen, aga kuidas ma harjun ära olema ilma oma 32 kompanjoonita ? See mõte võtab seest kõhedaks ja kurvaks, masendavalt kurvaks. . Kuid sinna on veel aega ja sellest ajast tuleb võtta maksimumi, olgu need viisid,
kuidas maksimumi saavutada üksteskõik kui totrad ja võimatud.
Praegu näitab kell 13.30 , niiet see postitus on ülimalt varajane, aga ma mõtlesin, et kui selle praegu ära kirjutan siis õhtul ei pea hakkama vähese 10.-15. minutiga midagi kokku mõtlema ( nimelt , nüüd tuleb see shokeeriv osa - meil on kodus arvutikeeld, mis algab kell 23.00 ja kui mina või Kats suudame kasvõi 5 minutit rohkem olla ilma, et keegi meie peale häält tõstaks,võiks meile kaela riputada medalid, for real ) Kuigi samas ma ei pea seda keeldu üdini halvaks, suvel ta ju pikeneb ja kui ma oskan sellistele asjadele piiri panna, siis küll ma oskan seda teha juba ka kõige muuga. Boonuseks on see, et kui ma siis sunniviisiliselt selle arvutitooli pealt püsti saan, jääb mul ainult üle magama minna ( ja hommikul ma veel tänan , et see arvutikeeld olemas on, vähemalt saan 6-7 tundi öösel põõnata) Väsimus on parim padi , B. Franklin
Varsti tulevad Liisa ja Silvia minu juurde ja meil oli plaanis köögis midagi maitsvat kokku mäkerdada. ( Mõned söövad , et elus püsida , mina elan ,et saaksin süüa ! )
Au revoir
Thursday, October 1, 2009
See naermine ja kõik võib ju praegu järele mõeldes lapsik olla, aga kui paar tüüpi veel taga pinkides mingeid hääli ja ilmeid juurde tegid, siis naer oli kerge tulema .
Minu meelest huumor on vägagi demokraatlik, naeru ära keelata ei saa, kuid seda peale sundida on samuti väär. Seni kuni naljad kedagi hinge põhjani ei puuduta ja ei solva, naergem terviseks.
Trennis oli päris hea hoog sees algul , kuid lõpuks andis tunda siiski see, et kolm inimest oli puudu ja niigi väiksest arvust oli saanud täiesti mikroskoopiline ! Rabahallist koju tulles .. täiesti müsteeriline kui ilus ( kavatsen sellest mõni teinekord lähemalt kirjutada, mis see pealt näha täiesti tavaline taevas tegelt minu arust endas peidab) .
Homme on õpetajate päev ja samuti koolinädala grand-finale ( viimne kohtupäev aka reede), mis lõppeb minu jaoks tavaliselt suhteliselt kurvalt, 7 tund - ABSO FCKING LUTELY KEEMIA !!, aga eks näeb, kuidas homne välja kujuneb.
Kusjuures teinekord kui ma siia kirjutama hakkan, ei ole mul aimu ka, millest peaks juttu tegema, aga siis vaatan korra tunniplaani üle , mõtlen asjad läbi ja jutt nagu ei saakski otsa.
Sweet dreams or at least beautiful nightmares !