Tuesday, December 29, 2009

say Cheese !


ma tulin enda paradiisisaarelt varem ära , kui oleks osanud oodata , aga pole hullu, see oli täiesti vabatahtlik


Eile käisin empsiga linnatuuril ja shoppamas. Üle pika aja sain täie rahuga kulutada, valida endale midagi meelepärast ja ilusat ning lihtsalt raha letti lüüa, kindlameelselt müüjale silma vaadates " ma tahan seda, maksku mis maksab ! " Õhtul läksin Liisa ja Anettega välja.Tuiasime niisama linna peal ringi ja lõpetasime klubi kohvik In-is viie kroonise kakao ja kaardipaki taga. Täiega lõbus oli ! ( see pole iroonia ) Anettega ja Liisaga on alati äge midagi teha, sest Anettet näeb ju niigi harva ja siis on alati mida uut klätšida,meenutada jne. Näiteks tärkas mul ühel saatuslikul hetkel, kaardimängu ajal , mällu selline asi , et Liisa olla mulle kunagi väiksena rääkinud, et Anette vanaisa on / oli katsejänes ( ??????? ). Kujutate ette ka ,kuidas me irnusime peale seda ? Kella poole kümne paiku jalutasin tallinna maanteelt koju ja olla oli kohe täitsa muhe. Kui mõni võõras oleks vastu jalutanud, oleks ma ilmselt tobedalt näkku irvanud ja TERE hüüdnud.


Vaheaja juures parim on see , et maga kaua tahad. Ma jumaldan enda voodit - kolme patja , suurt ja pehmet tekki ning ma jään teile igavesti truuks. Igalt peolt ma tulen ikkagi lõpuks koju magama ja igal reisil igatsen ma ka teid. DAMN kuidas ma armastan magamist.


Kokkuvõttes , täna hommikul ma magasin kaua. Siis lasin kodus lebo ja peale lõunat tuli Liisa
meile. Jobutsesime ,nagu ikka (; ! Tänase õhtu põhiteemaks ja naerutajaks oligi Harry Potteri puppet-pals show Mysterious ticking ( http://www.youtube.com/watch?v=Tx1XIm6q4r4 ) , mille parodeerimine meil isegi õnnestus. Siis kihutasime Steffanisse ( freakin best place ) . Nagu ikka õnnestus meil ka seal tähelepanu endale tõmmata. Liisa lõhkus suures ähmis , et ilusaid kutte piiluda teise saali otsa , pokaali ära. Ta hakkas liiga hoogsalt lukuga prillitoosi avama ( vaeseke ju ei näe nii kaugele :D ) ja pani täie rauaga käega vastu klaasi. Killud pidavat ju õnne tooma ?
Ära minnes oli ta oma kindad kuskile kaotanud ning ta valmistus juba kotis leiduvaid sokke
kätte tõmbama. NIIIIII kahju, et kindad siiski välja ilmusid, sest ma oleks seda tahtnud näha, kuidas ta sokid kätte tõmbab. TÕELINE TÄHEHETK ( naerul ei olnud lõppu )
Siis saime oma kulla kallite klassivendade kordinaadid , mis meid Metropoli juhatasid ja me mängisime põhimõtteliselt 11'ni piljardit. Teate .. ma polegi nii sitt. Aina paremaks läheb.
Kodu poole kõmpides ehmatasime autojuhte teelt kõrvale hangedesse hüpates, teesklemaks, et nad oleks meid kohe alla ajanud. See oli täiesti ajuvaba.. ja KURADI NALJAKAS. Kõik inimesed ei peagi normaalsuse piiri lähedal püsima, aiight ?
Ja tänase päev kurb pool on see , et mina istun praegu siin ,aga see ilus ilus ilus tantsulõvi ( Step up 2) pildil pole siin. Oleme Liisaga totaalses leinas.. Mina eriti ..

Missy Elliott - Shake your pom pom

Sunday, December 27, 2009



tervitusi paradiisisaarelt

läheb juba kolmas päev lebos . vaikselt tiksun ja eneselegi märkamatult tiksun õhtusse ja keeran teist külge ning .. magan jälle. paradiisisaareks võib siis hetkel lugeda diivanit , voodit, telekat ja palju söödavat. seega ma tiksun edasi , kuniks keegi ei võta vaevaks mind kuskile vedada, või ma ise ei märka ,et mul juba vaikselt kõrini hakkab saama.

filme olen ma vaadanud piisavalt palju , et võiksin juba filmi kriitiku ameti peale mõelda. mõnda filmi näen juba nii mitmendat korda, et võin järgmist lauset ette ennustada. nt Avastades Eikunagimaad - geniaalne, fantastiline , suurejooneline, siiras, armas, vapustav ,südamlik ja Johnny Depp - SA ROKID ! ( üks lemmikuid endiselt )

eile tv3 pealt tuli film Seiklus Lõunanabal . ma nägin sellest filmist seda hetke ,kus jubeda ilma ja olukorra tõttu 8 koera, kes eelnevalt 3 teadlase elu päästsid, hüljati ~175 päevaks kuna neid ei lubatud evaukeerida , jäeti üksindusse lõunanabale ja seda hetke, kus neid siis hiljem päästma mindi ja neid leiti .need imearmsad, jumalikke silmadega kelgukoerad jooksid oma inimeste poole ja kohtusid lõpuks . just sel hetkel, tulid meile külalised ,aga mina istusin suures toas , tönnisin elu eest ja ainuke asi , mis ma enda vabanduseks suutsin pobiseda : see on nii ilus
vaadake seda ja äkki te ei peagi mind enam piripilliks

http://www.youtube.com/watch?v=NXkoGlxVbLY



see oligi nii ilus, piisavalt ilus , et mind nutma ajada.

Thursday, December 24, 2009

Aitäh mu maailmaparimale klassile, kellega oli eile maailma armsaim jõululõuna. Ma tahaks näha , kuidas mul lõpuaktusel ripsmetušš peale jääb ..




Ma tahaks kõiki kallistada ja vaikselt kõrva sosistada " rõõmsaid jõule " , kuid pean leppima sellega


RÕÕMSAID, ILUSAID JA VALGEID JÕULE KÕIGILE

( ka neile, kelleni see teade ei jõua never ever )



Sööge end siis ikka oimetuks kallikesed . .



jõulumeeleolus Kristiina

Tuesday, December 22, 2009

woof woof !


Mina ei saa aru , mida kuradit inimesed üksteist kadestavad. Tegelikult on siin ilmas hoopis kadestamisväärsemad elukad ka olemas. Oleks jah tore kui OLEKS raha nagu muda, oleks kihvt , kui OLEKS mehi jalaga segada , oleks meeldiv, kui OLEKS rohkem aega, oleks äge , kui vaid SAAKS osta sama kalli auto kui naabrimehel jne .


Kui midagi kadestada, siis kadestada inimest , kes on hea. AGA ( nüüd me jõuame minu geniaalse mõtteni ) - ükski inimene , pole nii hea südamega ja nii sooja suhtumisega , kui saba liputav koer, kes raske päeva lõpus Sind lohutama tuleb, et vähemalt on Sul nii armsate silmadega kutsa nagu mina.


Raudselt ( kui keegi seda üldse loeb kunagi peale minu ) arvate , et ma tahan nüüd endale karvkatte kasvatada ja haukuma hakata ,aga ei . Ma tahaks lihtsalt , et kõik inimesed , kaasaarvatud ma ise , suudaksid olla natukenegi siiramad, truumad ,armsamad.


SEST


Kui inimese parim sõber on koer, siis koeral on sõpradega probleeme.


Koer on ainus olevus, kes armastab Sind rohkem kui iseennast.


Raha eest võite osta hea koera, kuid raha ei pane koera saba liputama.


Me anname koerale selle aja, mis meie sobib, vabaksjääva ruumi ja selle armastuse, mis inimestest üle jääb. Vastu annab koer kõik, mis tal on. See on parim vahetus, mida inimene üldse elus teeb.


Inimene on koera arvates Jumal.


Suhtumises koertesse avaldub ühiskonnas valitsev vaim.


Keegi ei hinda Sinu vestlusoskust nii kõrgelt nagu Su oma koer.


Koer aitas inimesel saada inimeseks.


Kui taevas pole koeri, siis mina sinna ei taha.


Keskmine koer on etem keskmisest inimesest.


Olge koerte truuduse väärilised !


Tahad sõpra ? Võta koer !


Taevasse pääseb ilmselt tutvuse kaudu, sest kui see toimuks teente põhjal, siis läheks sinna teie koer, aga mitte teie ise.


Ükski tohter ei saavuta seda, mida kutsikas, kui ta lakub teie nägu.




Ja iga inimene , kellel on koer .. siiski ärge võtke koera imetlust kui ümberlükkamatut tõestust, et olete tore inimene.


p.s . Mul pole kasside vastu mitte mingisugust vaenu . Nad on täpselt sama armsad ja tähtsad kui koerad, aga ülbust võib neil jääda üle aru. Ülbuseta kass, pole lihtsalt õige kass.
Kuigi ma olen täna väga väsinud, tunne on nagu mitme tonnisel elevandil , kes veel takka otsa peksa saanud ( st väga jõuetu olek, ärge mõistke vääriti ) , pole hullu . Pole hullu !


Jõulurahu kehtib ja see kehtib kõigile . Mina ja keemia õpetaja sõlmisime selle kah täiesti alateadlikult, kui ta mulle veerandi viie pani (!!!!!) ja mina talle kooli peal isegi naeratades tere ütlesin. Kui see rahu kehtima jääb, siis on lust ja lillepidu ,aga kui peaks esinema tõrkeid siis ... näeme lahinguväljal raisk ?


Siit tulebki hea uudis. Tõeline jõulukink mulle, ma loodan , et ka mu vanematele ja seda üle pika aja. Mul tulevad see veerand kõik viied. Seega saame homme Kaidiga,uhked näod peas, nagu ultra-nohikud saali ette kõndida ja teistelt õpilastelt aplausi nõuda. Long live the school !



Sujuvalt uuesti teisele teemale üle. Täna kui trenni hakkasin minema , liitus minuga juba enne Kaidi ja üle pika aja - kaks jobu sattusid kokku, said omad tuurid sisse ja naerupahvakad algasid. Siin kohal mainingi , juba 385375 korda , täitsa endale , et ma seda ikka kunagi ära ei unustaks :
There is no me. There is no you. There is us . Two idiots conquering the world step by step with their stupid jokes - and we are proud of it !




Ma olen juba põhimõtteliselt kätte saanud vangikongi võtmekimbu ja homme on mul voli seda kasutada. Avan puuri ja esimeseks peatuseks vabaduses on jõululõuna koos oma kullakalli klassiga. Siis juba jõuluõhtu parima pere seltsis ja nii edasi kuniks 2 ja pool nädalat puhkust tuleb välja. DAMN i love , i need holidays .




Minu esimene ametlik jõuluingel. Lausa häbi , kui kaua aega sellega see aasta läks..



ja taevast sadas täna alla vot NIIIIIII suuri lumehelbeid ning KA SEE on vägagi positiivne .



Keeps getting better

Monday, December 21, 2009

take a look on the picture , and suddenly world seems a pretty awesome place . it is . just find it





say wooop wooop !!



kujutage ette mingit tobedat seebikat, kus klassikaline lõpp leiab aset. iga viimne kui mats on tulnud kirikusse , et siiski kahe tuvikese ( tegelikult venna-õe ) armastust tunnistada ja pruudikimpu püüda . kõigil on tobe , tobe kohe väga TOBE irve näos ja tundub kohe , et maailm on nii ilus paik ,et lausa paha hakkab. keskenduge, proovige see nägu nüüd endal silme ette luua ( sulgege silmad kui seda vaja läheb - kuigi see on üli nõme ) . need vähesed ,kellel see nüüd õnnestus .. Selline nägu on praegu Kristiina Ojametsal .



Eile käisime Paides. See oli nii äge, et mul on kindel plaan selliseid reise veel ette võtta. Seltskond oli täpselt selline nagu mulle meeldib. Enne kui buss Pärnu jõudis, planeeriti juba uut minekut ja leppisime kokku " keegi alt ära ei hüppa !! " . Nalja sai täpselt nii palju ,et kõhulihased koormust saaksid. Tuli ka blokkida,ignoreerida, eirata ja viisakate sõnadega perse saata mõningaid tüütusi, kes minult ja Kaidilt bussis väsimatult küsisid " kas ma siis su ... numbrit ... ei saa ? " . JUBA 358726 KORDA, ei saa ja korista enda kiimas lõust mu silmi eest ära . THANKS


Ja nii palju mängu seisust , et Pärnu küll kaotas karika, finaali ja I koha .. AGA nad said palju muud, millest teistel pole aimu ka . See on selline tunne, mis kaalub üle kõik esemed, mis kapi peal tolmu hakkavad koguma. Ja kõik need , kes Selveris käivad on nüüd reeturid .. ( endiselt ajab naerma)


Jõuluvana on täna eriti varajane ja tänu sellele, pean ma prg konkreetselt neid sõnu otsima taga monitorilt, mis ka kirjutan , kuna see on EXTRA MEGA BIG HUGE GIGA suur .See on nagu telekaekraan. Ja nii ongi. Telekat saad ka vaadata ja arvutis oled ka. See tõstab kusjuures meie telerite arvu kodus 3ni ja ma imestan siia maani kuidas 4 inimest ei võiks ühega toime tulla. Aga ekraan on ilus ja mulle meeldib . Serr gud !


Üks meeldiv uudis on veel, aga selles ma jätan homseks ja nüüd komberdan voodi poole , ikka veel (!!) see tobe irve näos , aga ma ei kavatse seda sealt ära ka kaotada.


hugs and kisses


Saturday, December 19, 2009

KV poolfinaalid - Pärnu vs Tartu 3 : 2 / Selver vs TTÜ 3:1
ja teate ,mida see tähendab ?? Et paar hullukest sõidab homme Paide,Pärnule kaasaelama ja tribüünidele pasundama ! Wupidupi duuuuuuu !

Muidu on kõik ülicool ja šeff praegu (ka mina kasutan nii ägedaid sõnu). Lumi pole kuskile kadunud. Jõulud tulevad. Vaheaeg tuleb. Soe on. Mul on kõik ,mida vaja , et suunurgad kõrvuni oleks.

Kuigi egas elu nüüd nii kena ka pole ja mina mingiks naiivitariks pole hakanud. Minu viha tolmuimejate vastu kasvas täna veelgi ja ma põletasin enda käe kaminas ära. Tolmuimeja on vastik kuna ta lohiseb raskustega järgi , täpselt nagu oleks mingi tüütu muidusööja sõber Sulle kuskilt külla tulnud ja nüüd koormaks on ( selline kes väsimatult lolli juttu ajab).

Tolmuimeja = sitt sõber. Igat pidi tõene võrrand .



Stay Chill Pals !


I'm having a sleepy Saturday


seega sisustan täna enda aega , proovides jällegi kirjutada gigant-postitust üpriski tavalise reede kohta.


Lülitasin end kell 6.45 sisse , kuigi esines tugevaid tõrkeid. Täieliku errori lõi ette ,kui lühike uneaeg jälle tunda andis. Nähtamatu tõstuk tuli mulle appi ja mingi ime läbi, seisin ma varsti püsti. Ärkamine on minu jaoks üleüldse alati suur fenomen ( kui ma muidugi tõepoolest avan silmad,tõusen püsti ja pole enam unine - uuesti ära vajumine on keelatud )


Esimene tund oli matemaatika, kuhu ma seekord siiski jõudsin õigeaegselt ( aplausi väärt ). Muidugi sellele eelnes tõsine maadlus garderoobis kõikvõimalike uniste monstrumitega, kes igast küljest otsa põrkasid. Tasuta kummituba kõigile, kel soovi hommikuti kell 8 !

Siis oli kunsti õpetus. Te ei kujuta ette , kui raske on mitte aknast välja vahtima jääda. Talvisel hommikul neljandalt korruselt vaade linna poole, kus kirikutorn jääb roosakas-oranži-sinaka + veel 2942586 värvi kõrval tühiseks nagu tavaline puupalk oleks püsti pandud seisma. Oleks mul kaamera ( mida ma lõpukingiks vist siiski lunin ) ,oleks ma seal end oimetuks klõpsutanud.

Vene keel oli ideaalne võimalus uinakuks, mis siiski ära jäi kuna lugesime jõulu teemalist teksti , millest keegi tegelikult nagunii aru ei saanud. As always

Kehalise tund oli lõbuslõbuslõbus. Mulle meeldib kekas klassivendade-õdedega võrkpalli mängida, sest ma ei pea mõtlema asetuste,mänguelementide,punktide,reeglite ja muu sellise peale. Täiesti suvaliselt lihtsalt toksida on kohati palju ägedam ( kuigi lõpuks ei suuda uskuda, et sa nii kohutavalt palli üle söötsid .. nagu 5 a trenni oleks õhku haihtunud) Rõõmsaks tegi ka beebi-roosa riietusruum , mille osaks on saanud kõik Ülejõe Gümnaasiumi tüdrukud- seal on põranda küte !! Ei anna võrreldagi selle " luksusega " , mis seal enne muistsel ajal (aasta tagasi -.- enne remonti) oli ..

Kirjandus oh mu kirjandus. Kas annab otsida veel veel veel .. igavamat tundi ? Seni kaua kuni me midagi pahviks võtvalt huvitavat ei loe ja ise kirjutama ei pea , on see tund minu jaoks lihtsalt igav. Lisapink , mis ekstra mulle ja Kaidile klassi toodi ( me täname teid , et te siiski 9a 33 õpilase peale ka mõtlesite ) - klassi kõige taga nurgas ,annab muideks suurepärase võimaluse märkamatult ära vajuda .

Geograafiaks oli elu sees ja seda tänu eelmisele vahetunnile. Proovisime neljakesti Bertilit ( piisavalt suur maadleja , et meie ei jõuaks teda paigast liigutada ) püsti tõmmata. Tulemuseks oli see, et me olime ise kõik põrandal pikali ja ülejäänud klass sai natukenegi naerda meie üle. Hurray !

Kulminatsioon oli keemia ja bioloogia järeltoo , millele ma nüüd täiega lootma jään, sest mõlema veerandihinded ei meeldi mulle kohe üldse. "Soojad tervitused " keemia õpetajale , kes mulle järjest rohkem "meeldima hakkab ! "


Koju tulles oli selline uni, et ma oleks võinud püsti ka magama jääda. Kuigi kutsuti mitmesse kohta , valisin ma hoopis voodi ja une. Õhtul oli empsiga veel väike linnatiir ja uuesti koju. Eile õhtul sain ma esimest korda selle tunde kätte, et jõulud on tulemas. Istusin kamina ees,pugisin mandariine ja vaatasin Viimset Reliikviat . Jälle. Sellesse filmi on leitud küll mängima koos kõige ilusamad peategelased. Kui ma selliseid filme vaatan, raamatuid loen või muud taolist, tekib ikka ja jälle soov, et ma ometi saaks ajas rännata !! Holy smokes kui kõva oleks käia ära sellisteski kohtades nagu seal filmis, Marilyn Monroe aegses diivade ajas või rüütlide ning õukonna ajal,kus mehed on kohati lausa liiga viisakad , minna kuskile Rooma Impeeriumi aega ja veel nii nii paljudesse kohtadesse , mida ma muidu filmist suu ammuli vahin.


Täna hommikul ma magasin nii kaua kui hing ihaldas ja ülejäänud päeva olen lebos olnud.
Weekends rock

Thursday, December 17, 2009

Armunud inimesed on täiesti uskumatult armsad

Kui ma mõtlen koha peale, mida südames igatsen, tulevad mulle pigem meelde hetked selles kohas. See paik pole mulle kättesaamatu. Ma võiksin sinna iga kell tagasi minna, kui vaid sooviksin. Lihtsalt minu jaoks tegid just need inimesed, just sel hetkel tolle suvise koduaia eriliseks.
Ma lebasin sametpehmel murul, tundes, kuidas soojad päikesekiired vaikselt pead silitavad. Kõrvu kostus pereliikmete naer , mille katkestas vanaisa hüüe , et tema meisterlikult grillitud liha on valmis ja tulgu me sööma. Avasin silmad ja heitsin korraks pilgu lausa piinlikult hästi hoolitsetud hoovile, mis samas nii tuttav ja kodune. Kõik ümbritsev oleks mulle justkui vastu naeratanud, sest sees oli nii hea soe tunne. See kõik tundus veel ebareaalsem kui suvemuinasjutt.
Laua taga istudes kadus mu päikesest tingitud uimasus ja süües kasvas ka jutusumin. Vanaisa ja vanaema hakkasid rääkima oma noorusaja jutte, mis pakatasid seiklustest ja naljadest. Silmitsesin kõiki kalleid inimesi mu ümber ja nende rõõmsaid nägusid. Isegi kaks neljajalgset sõpra,pereliiget said sellest rõõmust osa. Ma vähemalt arvan, et nende väsimatu saba liputamine seda tähendas. Ma oleksin tahtnud tervele maailma kuulutada, et mul on kõige vägevam perekond !
Aeg nagu oleks seisma pandud mingist maagiliselt nupust. Kiiret ei olnud kuhugile. Me istusime aias, nautisime perelähedust,ilma ja ajarohkust ning rääkisime end täiesti tühjaks. Ma võisin olla muretu, mõtlemata kiirele elutempole. Tundsin ennast olulisena selles hetkes ja mõistsin, et isegi kui see lõppeb, siis tean, kust seda uuseti otsida.
Ma igatsen just seda ja sellesarnaseid kohti ning hetki, kuna tean, et saan peagi neid uuesti kogeda. Muidugi ei tule nad täpselt sellistena, kuid tunne jääb samaks. Kuniks nad saabuvad, pean leppima nende mälestuste aina uuseti ja uuesti peas läbi kertamisega. .



Kristiina



mul on külm ja ma hoian pimedas kõndides pilgu maas , kuid siis ma mõtlen täpselt selle peale ja korraks nagu tundub, et soe suvetuul tõmbas juuksesalgu mu silmalt eest. olgugi ,et ma hetke pärast uuesti külmas olen ja sooja suvetuult võib lugeda tõsiselt muretsema panevaks hallutsinatsiooniks pole mul enam kõle olla. Miss you sunshine
kajab üks hääl mu sees, mu ümber, mu peas, mu südames
seisatan ja proovin mõista, see hääl kajab endiselt
see saab jõudu ,et kõlada ja nõnda edasi
muutlik meel, segadus mu sees
kui ma ometi, vaid teaks
ehk teadmatus ongi parem
tšubidubiduu dubaa la la la

Wednesday, December 16, 2009

Haara kinni ta käest ja minge sinna ,kuhu viivad tuli,vesi,õhk , lennake unistades, peaasi ,et olete teineteisel.


Mind pole ammu mingi ilmastikunähtus nii rõõmsaks teinud kui täna seda tegi lumi. See pole tore kui jäine tuul puhub näkku, lumehelbed teevad täieliku kambaka ja selline tunne tekib, et kohe kohe kukub külmast nina ka otsast ära. Aga see on juba tore, kui peale sellist möllu ,saab välja minna ja käia sisse uus tee paksu lume sisse , see juures lumehelbed vaikselt juustesse takerdumas.



Ma loodan , et ei tule mustad jõulud. Ma tahan , et ei tuleks. Seda ma jõuludeks tahangi - valgeid jõule. Tänksud Santa Claus .


p.s. ainult mina olen suuteline sissemagama veel kahte tundi , kuigi ise peaksin minema niigi kolmandaks tunniks. Seega jõuda kooli viiendaks tunniks ja sinna ikkagi hilineda ! Great success !



ma endiselt ei viitsi midagi teha ( üllatav, kas pole ? )

Tuesday, December 15, 2009

Blackbird singing in the dead of night.
Take this broken wings and learn to fly .
All your life, you were only waiting for this moment to arrive.


Blackbird singing in the dead of night.
Take this sunken eyes and learn to see
All your life, you were only waiting for this moment to be free.


Blackbird fly .
fly
fly
into the light of the dark black night

i luv i luv i luv this song , magama lähen siin peas kumiseb


Kas ma juba olen valmistanud oma pettumust , et minu lemmikutest lemmikum Marten läks Superstaari saatest välja ?


NO MA OLEN KURADI PETTUNUD. Uskumatu, et kõige omanäolisem artist just välja läks. Kurb kurb kurb kurb . Kuulan endiselt tema laule ja mõtlen, et ta on üks väheseid ,kes suudab ärakuulatud laulu nii palju uut juurde anda. Uskumatu on see ka ,et ta suudab inimestes tekitada nii palju ja vastakaid emotsioone. Mõni tahaks telekat puldiga visata, kui ta laulma hakkab ,teine aga läheb televusserit embama ( see on liialdus, tõesõna ma ei tee seda ). Ta kas meeldib või ei meeldi. Tema ongi uskumatu. Mulle meeldib uskumatu


Pliis pane ikkagi täie rauaga edasi

Monday, December 14, 2009


Freeze, like me !



Punased põsed ja kinnijäätuvad ripsmed on ilmselt tänase päeva märksõnad. Kui te nüüd küsite minult, mis ime läbi mu ripsmed kinni jäätusid, siis mul lihtsalt hakkavad külmast pisarad voolama ja nii nad kinni jäidki .


Koolis oli talutav. Kool on viimasel ajal üleüldse talutav. Mingit uut infot minu kõvaketas ei taha üldse vastuvõtta ja ainsad asjad , mis mind veel koolis nagu hingamisaparaat elus hoiab on klass ja nende lõputu oskus mulle naeratus suule võluda. Peaksin ära mainima just Liisa, kellega ma saan hängida kooli peal ringi, täiesti ükskõikselt , mida ülejäänud rahvas arvab kui me tantsime Rohelise Saali rõdul nagu viimased jobukad ja oleme veel ise jumala uhked selle üle . Sa oled täielik.. ingel . Ausõna, see on ainuke sõna , mis praegu meelde tuleb. Sa tead ise ka väga hästi ,milline on alati inimeste esmamulje Sinust. Keegi poleks nagu nii toredat tüdrukut elu sees näinud. Sulle on põhimõtteliselt võõrad sõnad - tagarääkimine, halvustamine ja kurvameelsus. Kui oledki kurb, siis vähemalt saadad otsekoheselt kuu peale, et rahulikult end koguda ja siis uuesti alustada maailma päästmist oma lõputute naljade ja ülevoolava naeruga. Ma imetlen Sind ja ma tahtsin , et Sa seda teaks ( kui muidugi juhtud lugema ... ) You are my rock , I love to rock with you


Enne trenni ma suutsin isegi natukene õppida, mis on tohutu eneseületus , arvestades viimase ajal mu laiskust. No ei võta vedu miski ja ilmselt ei hakka ka võtma, enne talvevaheaega ! Ei viiiiiiitsi. Täna oli jõutrenn ja mul oli täiesti uskumatus koguses energiat üle nii , et sattusin täna päris hoogu. Kui kõik olid juba oma tegemised lõpetanud ja lällavad pisikesed ka saalist läinud , olime veel Katsiga mattidel ja järsku läks mitu-kümmend hiiglaslikku saali tuld kustu. Ma vahtisin täiesti tavalise spordihalli lage, nagu see oleks mingi ime asi. Aga see oligi . Suured pirnid hõõgusid veel veidi aega nagu söetükid, enne kui saal täiesti kottpime oli . See oli uskumatult ilus mingi lihtlabase pirni kohta. Hakkasime saalist juba ülesse riietusruumi minema ja ma jäin trepipeal veel korra saali jõllitama. Mul tuli must-miljon-triljon mõttet pähe. Peas tulid mul silme ette pildid nagu kuskilt minevikust, kuidas ma alles trenni tulin ja kui kaua mu isa seal saalis on end pühendanud , millelegi mis talle oluline- nagu terve elu hingega asja juures. Uskumatu , kui palju see on mulle juurde andnud , et ma hakkasin trennis käima.


Ma ei jõua kõike kirjutada , mis ma tahaks kuna lubasin endale ja papsile, et lähen magama.

Ütlen ainult, et KAIDI TULEB HOMME TAGASI !!


.. ja mulle pandi täna minu esimene ametlik hilinemine kirja . Jipi jei jipi jou

Saturday, December 12, 2009


Kui te leiate ühe tavalise - täiesti normaalse inimese siis palun andke mulle ka teada, ma tahaks seda imelooma tõesti näha.

Ood Sarah ' le


Mina elan külmas majas , tekkigi ei saa ma
kuigi külmal õhtul vaja, oleks sooja saada,
soojendaks ja kataks mind ta , läbi külma õhtu ,
suur ja külm on Sarah tuba, tekk on ikka puudu.


Noh , Silluke/Krissuke söö ,on ju paastumis öö
Jäägu see Mäki burks, sulle igavesti truuks
Siin on tomatisupp, kõrval paks väike tropp
Söö Silluke/Krissuke söö , ära verest välja löö . .



* Mäkk - Mc Donald's ( maailma kuulus kiirtoidu firma )



" Siis kui minu vanaema . ." cover , minu ja Silvia poolt, kui me meeleheites Saksamaal trammipeatuses ootasime. Autoriõigused kaitstud.










Long time , no see ?



Ma olen tagasi ja tegelikult juba teisipäevast, kuid lihtsalt pole olnud sellist tunnet ja mõttet , et " nüüd lähen ja kirjutan midagi, mis endalegi lõpuks võiks natukenegi huvi pakkuda ". Kõik need postitused oleks tulnud liiga väsimusest pakatavad.


Saksamaa oli pehmelt öeldes väga hea. Kontsertid tulid ju väga head välja , vähemalt mina olen kõige ja kõigiga rahul ja nö ärasaatmis/lõpu- pidu leidis ka koomilise lõpu (endiselt muigan , kui meenutan ). See ei vaja mainimist, et naerda sai JA MITTE VÄHE ! , aga nii kindluse mõttes kirjutan selle siia, kui kunagi peaks kahtlusi tekkima .. Ja eelkõige ma tahan ,et need inimesed, kellega ma see nädal koos olin suure virtuaalse tänu ja kallistuse minult vastu võtaksid, sest nendeta see poleks ju see olnud !


See reis pani mõningaid asju hoopis teises valguses nägema. Näiteks kui kindel ma ka ei oleks mingi inimese olemuses, võib ta ühel hetkel olla nii mõjutatav, et Sa nagu ei tunneks teda äragi. Inimene on nagu . . üllatusmuna. Kui ma väike olin, siis pidin teinekord pettuma , mis ma sealt seest leidsin. Samamoodi on praegu, inimestega. Mulle ei pruugi sugugi see meeldida, mis sealt koorte vahelt välja tuleb, samas ma võin jälle isukalt ümbritseva piimashokolaadi ära süüa ja leitavasse nö mänguasja kiinduda. Lühidalt öeldes- vägagi vastuvõtlik olla. Reisi jooksul juhtus nii mõlemat . Üllatusmunasid oli rohkem , kui oleksin osanud oodata.



Üks põhjus ,miks mulle see nii oluline oli, oli just see , et ma sain nii paljude uute inimestega tuttavaks, nägin nii palju uusi nägusid,kohti ja sain isegi enda kohta ühtteist teada. Kõik oli uus ja huvitav. Tagasitulek oligi sellevõrra raskem, et siin ootas suitsiid-rutiin ja paras kogus väsimust.



Nüüd on lausa naljakas mõelda, et ma ennem neid inimesi nägupidi kooli peal nähes, ei teadnud nende kohta tegelikult suurt midagi. Mis mu enda kohta välja tuli, on see , et mu vanemad on mind isegi liiga hästi kasvatanud. Erinevalt Silviast ( esimeses ja ka viimases postituses Saksamaast saite lugeda ,kuhu " kullaauku " me sattusime ) jäin (ja jään) ma sellises vastikus olukorras nende vastu piinlikult viisakaks ja mul tekkisid isegi süümepiinad , kui pereisa meie pärast viimasel õhtul pidi hilja üles tõusma ja ukse alt lahti tegema. Kui nüüd järele mõelda on see tegelikult nii nõme. Meile ju ei saa keelata viimast õhtut kauem väljas olla . Täiesti ajuvaba. Ma olen ajuvaba.


Ärasaatmisel , kui kõik olid oma hostidega , seisin ma keset rahvahulka endiselt (!) tülika kohvri kõrval, vaatasin kuidas teistel pisarad voolavad ja tundsin juba endalgi mööda põske pisarat alla kihutamas. Ma nutsin, sest mul polnud kellegi pärast nutta. Mul oli nii kade meel. Õnneks ma suutsin enda kibestunud kadeduse kiiresti ümber suunata ikkagi nende inimeste peale , kes mingil määral siiski mingi tähtsuse olid omastanud minu jaoks ja sel hetkel ma ei tahtnud üldse, kohe üldse ei tahtnud ära minna.


Peale Saksamaad , kui olime 7ndal tagasi Pärnu jõudnud oli selline leinameeleolu , et me ei teadnud kas nutta või naerda. Nii nii väga oleks tahtnud tagasi. Siiamaani tahaks, aga praeguseks mitte nii hullusti , kui siis. Kõik viskas üle. Kool võttis lihtsalt viimast, öösiti ei saanud õigesti magadagi ja trennis pidi tekkinud roostest lahti saama ( 2 nädalat trennist puudumist tekitab seda ) .


* * *

Ma elasin selle nädala üle õppides nii mõnelgi õhtul kella 12 - 1 ni , taastades seal paastukoopas kaotatud 3 kilo ( " kodus " me ju süüa ei saanud ja elasime Mci peal ). Reede ehk eile õhtul käisin kvaliteet aega veetmas Liisbetiga ( aka Liisa, Lis ) - saime kõvasti girltalki teha ja veendusime selles, et üks kõva annus klätši on alati tere tulnud ja vajalik. Hiljem läksime Katsi ja empsiga vanaisa-vanaema juurde ja mul oli hea meel jälle oma nö teist poolt perekonnast näha ( minu jaoks ei piirdu see ema ja isa ja õega, ikka kolm tähtsat tegelast on veel ) . Siis tegime veel tätsi uue bemmiga väiksed sõidud ja läksime Ostu Öö-le Kaubamajakasse.Me neli oleme ka kõigeks võimelised - "väga suured autospetsialistid" istuvad ilusas autos, lisavad gaasi ja volüümi, et ikka kõik kuuleks kui nõmedat muusikat Raadio 2-st tuleb ja on piisavalt ekstaasis, et see natukene tobe juba tunduks. Inimesed on hulluks läinud. Ma saan aru , et minu ema on võimeline kell 12 - 1 öösel tulijalu veel mööda poode kondama, aga kas temasuguseid maailmaimesid on siis tõesti nii palju ?? Kuidas mulle ei meeldi kui inimesed silmad peas põlemas üksteisele koguaeg tagant sissetangivad, vehivad kätega otsides meeleheitlikult võimalikult odavat ja tegelikult täiesti ebavajalikku kaupa. See lööb mul peas täieliku bloki ette kui sellises sipelgapesas pean olema. Aga ma elasin üle, ilmselt kuna olin tervest nädalast nii tüdinenud juba ja ei tajunudki enam nii hulle olukordi.
Täna hommikul olin kuskil viktoriinil ( ausalt öelda, ma ei tea isegi , kus kohas ma käisin ?? ) , mis käsitles erinevaid eluvaldkondi ja ma pean tunnistama - selle viktoriini põhjal olen ma küll täiesti eluvõõras inimene ..


Homme on esinemine kooriga ja siis ma proovin jõuda mängule Pärnu VK - TTÜ , sest ma juba naljalt papsi mängudelt ei puudu ..

Ja see aeg mis mul sellest nädalavahetusest üle jääb . . ma üritan olla . Olla kasulik endale, mitte kellelegi teisele ja kiirele elutempole.
p.s. - aeg läheb endiselt liiga kiiresti .. Saksamaa aeg tundub mulle juba liiga kauge

Tschüss !

Tuesday, December 1, 2009

Tutvumas vooditega, mida me endale ei saanud..
Oo Düsseldorf !
" Meil on külm ! "





Saksamaaa !


Emps ja Kats ma loodan , et te nüüd loete ja saate paanitsemise asemel kövasti naerda ( Õ tähte pole, niiet kasutan ö-d ! )

Eilne , esimene päev oli kokkuvöttes siiski väga väga äge. Läti lennujaam on jube. Seal haiseb ja meie Silluga täiesti keeldume neid ukse linke katsumast. See on ühtlasi väga väike ja töötajad on takkaotsa ebaviiskad -.-. Lend oli kihvt . Kuigi olen korra lennanud , olime Silviaga ikkagi ekstaasis. Sillu oleks nagu narkouimas olnud, sest ta ainult naeris öhku töusmise ajal " Niiii äge nii ägee" . Ülevalt alla oli täiesti uskumatu vaadata, sest ülepika aja nägi ka pilvedest körgemal helesinist taevast ja köik see, mis muidu Sinust endast suurem ( nt auto ) tundus nüüd nagu väike üli üli aeglane sipelgas. Maandumise ajal läksid mu körvad lootusetult lukku ja nad olid seda veel umbes 3-4 tundi. Suuga kala imiteerides ( bioloogia kaugetele inimestel - see on maigutamine ) ,nägin ma välja väga tobe ,kelle üle vähemalt möni inimene röömsalt naerda sai ( nt , Silvia, kes viimasel ajal üldse minu üle palju naerab ) Haigutasin , neelasin, imiteerisin kala jne , mitte ükski asi ei aidanud, kuni löpuks täiesti ootamatul hetkel, märkamata mu körv lukust lahti läks. Lennujaamas oli muidu köik ok , ainult mu kott oli vähe molli saanud ja tal olid minimaalsed vigastused. Hullemaks läks asi siis kui me rongiga olime Düsseldorfi söitnud ja siis algas kohvri-maraton eksinud eestlaste moodi. Maimz oli täiesti lootusetu juht. Ta viis meid igalepoole , kuhu poleks pidanud. Ma ei saanud enda kohvriga üldse läbi , kuna kui ma teda tarisin väga vastikutel könniteedel ,oli mul tösiseid raskuseid , nii et vahepeal ropendasin köva häälega ( sakslased ei möista nagunii ainsatki söna) Löpuks me jöudsime sihtpuntki , A&O Hostel ! Hosteli kohta kuradi ilus koht..
All oli piljard, noolemäng, laua jalgpall , baar ja tubadeks oli 4 korrust, köige all täiesti talutav söökla/baar. Meie olime kolmandal korrusel, toas 319 ja viimase boonusena KAHE POISIGA. Nad höivasid meile möeldud voodid, lihtsalt tegid väikse vabamaandumise ja meie suured,pehmed voodid olidki läinud.Siis nad veel nimetasid meid puldivarasteks ja egomaniakkideks. Meie Silviaga keeldusime talumast terve öhtu nende pläma ja läksime linna peale. Kahekordsel käigul ( kuna esimene kord me ei teadnud kus me ise kaardil paiknemegi ) jöudsime löpuks ilusasse " peaaegu vanalinna ". Seal olid poed ja särgid värgid , me vahtisime suud lahti ja olime nii uhked , et ikkagi kahekesi selle seikluse Alstadti ettevötsime ( kuigi me otseselt sinna ei jöudnud ). Loomulikult me pidime minema pühapaikka- McDonald'sisse. Seal piirasid meid ümber mingid totaalsed töllmokad. Nad vist töesti loodsid, et nendesugustel hiigelsuurte irvete ja binokkli sarnaste pöörlevate silmadega vennikestel, on meiega shanssi ( mul pole neid kirjatähti ka ) .Tagasi jöudes me siiski tegime alateadlikult toakaaslastega vaherahu ja mängisime all piljardit. Mingi aeg me läksime ülesse tuppa, siis oli mingi skandaalne ja shokeeriv gei-aktsioon , mis siiski meie kurvastuseks osutus naljaks ja löpuks me rääkisime nendega kella kaheni öösel juttu. Polnud üldse nii hull. Praegusega arvestades , lausa superlux ..


Teisipäev, 1.dets

Hommikul ärgates olime mina ,Silvia vähe erksamad kui Fred ja Kaarel ,kes by the way söövad hommikuti ainult ühe imepisikese kausi helbeid -.- . Siis oli blabla ja blabla ja siis me jöudsime peale kahetunnist rongisöitu Bielefeldi. APPI APPI, me oleme nais-Harry Potteri juures ! Tüdruk iseenesest on väga tore, aga kombed on kaelamurdvad, maja on tervisele kahjulik ja keeleoskus annab soovida. Alustame siis algusest ..
14 a Sarah näeb rohkem välja nagu 9 aastane. Ta tantsib , stiili nimeks on tema selgituses " something like clowns .. ( ?????? what the .. ) " . Taimtoitlane on ka ja katoliiklus pole ka vööras nähtus. Kui me Silviaga lauda istusime oli risti ettelöömine ja palve lugemine. Ma mötlesin, et see ongi meie hävingu algus.. KUID , kui lauale toit toodi oli eriline hurraa !! TOMATISUPP , Juhhei ! Mölemad me luiskasime end allergiguteks ja ainult maitsesime seda ( vabandage väga .. ) aga oksetaolist ollust. Löpuks tuli ikkagi kartul ja körbenud viineripoisike ka ja me elasime selle söömingu üle. Parim kogu söömise ajal oli see, et me pidime kuulama , kuidas Sarahi METSJEESUSEST RETARDED VENNAKE matsutab ja lürbib ( tal on Silviast kaks korda pikemad mustad juuksed, mis meenutavad mulle kooli harju ). Siis tuli päeva nael - me eksisime metsa ära. Kohe päriselt eksisimegi ! Ma ei tundnud enda varbaid, Sillu kontsad karjusid appi ja meil oli alajahtumine pimedas metsas. Löpuks Superwoman Sarah ja ta ema monster-truckiga päästsid vilistades meid hirmutavast metsast. Siis jöudsime enda mönusasse häärberisse ( ... ) tagasi ja hakkasime mu varbaid üles sulatama. Vann oli väga "puhas" , köik on üleüldse siin väga "puhas" . Selline pehmelt öeldes sitt seis . Eks kokkuvöttes, väljaarvatud need väikesed segajad , on ju täitsa rahulik päev olnud !

Eks vaatame mis homne toob .. kui me homset näeme !!!! Ma ei imestaks , kui öösel tuleb lumeeit ja mulle ning Sillule otsa peale teeb . Sidelöpp , jääge ootama hädakutsungit !


PS. Me Silviaga ise jumala irnume, niiet naerge ka terviseks meie aeglase ja piinarikka surma üle.

Kristiina( lennupiletil digimuutusin Kristiks ) ja Silvia

Sunday, November 29, 2009

Hei hopsti kaasmaallased !! Kõik on praegu vikerkaare värviline ja lilleline ja roosiline ja hea.


Laupäeval käisin Katsi ja Kaidiga Pärnu VK versus Tartu Pereleib mängu vaatamas ja võrkpall on endiselt maailma kõige kaasahaaravam mäng. Jalgpallis on ekstaas siis kui tuleb värav, seda on vaja oodata. Võrkpallis tuleb koguaeg midagi. Mul on lausa piinlik kui hoogu ma alati lähen. Karjun ja vehin kätega ja olen kohe tõsiselt tulihingeline fänn. Pärnu võitis 3:1 , ülipõneva viimase geimiga 27:25 ja mina hüppasin pingilt püsti , endal lihtsalt ülisuur irve näos " WUUHUHUUUUU ! "


Õhtul läksime Kaidi,Cärola ja Silviaga Kaidi juurde ööseks. Tegime väikse hüvastijätu olengu. Ma mäletan, kuidas ma vannis olin ja kuidas ma põrandal olin ja lõpuks kui palju me naerda saime. Oli ikka kihvt küll hommikul ärgata ja jälle meenutada ,kuidas õhtu kulges. Ma tõesti ei viitsi rohkem selgitada mis seal toimus, sest need kuldaväärt hetked jäävad minu teada, ei jaga neid teiega , nääänää !

just hanging around


Täna oli raske hommik siis ühesõnaga. Kogu see Saksamaa trall möllab täiega. Igast poodidesse oli vaja minna ja kohvrit pakkida ja koguaeg mingi tegevus käis. Käisime veel vanaisa vanaema juures ja seal oli jälle nii nagu alati - parim , ärisime endale kohvri tätsi käest ja tulime koju. Ma olen jõudnud omadega nii kaugele, et kohver on .. peaaegu koos.



Võtsingi natuke aega, et siia midagi kirjutada, sest seitse päeva ma oma mõtteid suurte interneti avarustega ei jaga ( kui seal peres, kuhu me satume just arvutit ning aega ei ole ? ) Nõndaks siis. Siit me tuleme Saksamaa, täies varustuses .

Friday, November 27, 2009


Miks on taevas nii ilus , erk sinine ?


Kui Sa suudad mulle selle ära seletada, ilma , et läheksid teaduslikuks, on mu järgmine küsimus , kuidas Sa nii arukas oled ?



ma tean väga hästi, et ma mõtlen lausa haiglaselt palju asjade üle, mis lõppude lõpuks ei oma mitte mingisugust tähtsust , friik nagu ma olen .

Rush

Mul on täpselt selline tunne nagu aeg oleks üles sulanud. Kui ma ei märka viie päeva möödumist, siis viga on kas totaalselt minus või argipäevad on uue ja tugeva mootori alla pannud ja nüüd kihutavad kinnipüüdmatult kiiresti eest ära. Nädal on juba läbi. Kahe päeva pärast sõidame SAKSAMAALE!!! Kui nii jätkub, siis ma ei pane tähelegi ,kuidas jõulud mööduvad ja eksamid närve söövad ja ühel hetkel kui on ootamatu peatus, silmad avan, näen end juba kontserdi maja laval lõputunnistust vastu võtmas.



Kusjuures , viktoriinil - üllatus üllatus - saime teise koha !! See viktoriin oli iseenesest keskpärane, aga me olime hästi ettevalmistunud. Kõvasti nalja pakkus see, et ma pidevalt luksusin ja see omakorda viis veepudeli tühjenemisele ja siis ma pidin vetsu vahelt jooksma.. Terve see päev ma üleüldse luksusin, lõpuks oli juba raske olla ja ma ei saanud sellest mitte kuidagi lahti. Minu puhul on see alati nii .



Täna on siis reede. Igati armas päev. Sellise tunde sai täna koolist, et tahaks kõvasti kallistada kõiki. Jätsime ka emotsionaalselt hüvasti Aidega, sest koolimaja on nüüd VIST lõplikult valmis ja võtab meid avasüli vastu- FINALLY ! " Jää hüvasti kuldses kuues Aide.. suckeer " midagi taolist kostus. Piisavalt palju on käidud seda teed, piisavalt palju garderoobis tormijooksu tehtud ,et enda numbrit saada ja end mõistagi riidesse topitud, korduvalt .. nüüd on juba aristokraadi tunne, ehk varsti saab kapi ka ,siis on eriti lux !


Õp . Sepandi ütles täna armsalt " oma pesa kutsikad ei kakle.. pigem mine siis juba teist lööma " Ta osutas sellele , et klass ikka hoiaks kokku. Muu on juba pikem jutt. Tekkiski selline tobe ja naljakas pesakonna tunne.





Kehalise tunni ajal poisid vedasid kõrgushüppematte suures võimlas ja meie olime niisama.. moraalselt toeks. Tegime kõike võimalikku lapsikut ilmselt. Naersime ja kiusasime üksteist, käisime teistele ka pinda ja siis mingi aeg läks mänguks. Tegime juhuslikult võistkonnad ja hakkasime võrkpalli mängima. Õnnistasime ikkagi uue võimla sisse. Kes siis muu kui mitte 9a ..


See oli nii naljakas. Trennis on harjumuseks saanud hoopis midagi muud ja nüüd seal täiesti pingevabalt, lihtsalt seda palli toksida ja tõmmelda ja roomata ja mida enneolematut veel teha oli väga hea. Kõik olid kuidagi rahulolevad ja naerda sai.



Kohe varsti on na trenirovku ja siis ma põrutan juuksurisse. Ma olen seda terve nädal oodanud. Kunagi polegi vist juuksurit nii väga oodanud :D . Saaks need juuksed ometigi lühikesemaks.



Nädalavahetuse kavatsen veeta kindlasti Kaidiga ja teiste tüdrukutega, sest me ei näe 2 nädalat ja see on igati raske meile , kes me kleepume üksteise külge nagu kleepelint .. Siis veel pühapäev , nagu alati vanaisa-vanaema juures käimise päev ja pakkima peaks ka nagu millalgi. Esmaspäev - here we come Germany .

Wednesday, November 25, 2009

Cärola istub siin minu kõrval, põrnitseb ajakirja ja ma tunnen end suhteliselt süüdi , et meil nii igav on. Ma olen lihtsalt unine. Aga suht suva ju , sest me peame end vaimselt ettevalmistama viktoriiniks, kus me kohe üldse ei taha taas põruda. Ma olen nii unine, et vajun vaikselt siia kirjutuslaua tooli aina sügavamale ja näen juba vaikselt hallutsinatsioone arvuti ekraani peal.
Sidelõpp , Kriska ja Cärtsu

Free Desing- Love You

Tuesday, November 24, 2009

looking for the balance

















Tark inimene pole alati hea inimene. Pigem on õigem öelda, et hea inimene on tark inimene, sest hea inimene suudab olla hea enda vastu õppides,elades ja armastades targalt. Teisalt ta suudab hea olla teiste vastu, andes endast natukenegi teistega jagamiseks- olgu see südamest tulnud naer või lõpmatute nullidega rahasumma annetuseks.


fck
Kooli oli täna aeglane , piinarikas surm. Jätan mõistatada , miks siis asi nii hull oli. Aga koju tulles ma sain teki,padja ja unega üheks raskeks massiks ja ei tõusnud voodist õigel ajal. Siis olin muidugi paras närvipundar, sest trenn hakkas 10 minuti pärast , aga mul polnud veel põlvikuidki jalas. Mõtlesin, et on targem terve tee vait olla, et mitte midagi mõeldamatut Katsile öelda. See oli nii kuradi vale tegu , sest ma oleksin end saanud just tühjaks rääkida.

Siis kui saali jõudsime, olin ikka nii tohutult kinni omadega, et ei suutnud isegi korralikku patsi pähe teha. Ja siis mingi hetk ma ikkagi nähvasin mõtlematult ja tahtmatult Merksile. Pärast sain isegi aru, et oleksin pidanud maha rahunema ja asja rahulikult võtma. Maailmalõpp pole veel ju käes , kui hilinen 5 minutit, olen unine ja jätsin nii 2-3 asja koju .Siis on lihtsalt s*tt päev !

Klaarisin enda lolluse ära ja peale trenni olid mul peas juba paremad mõtted.


Praegu on nagu selline final countdown tunne, enne kui tuleb suur hurraa ja lollakalt üles-alla rõõmust hüppamine, et saab Saksamaale. Kõik halvad ja vähem halvad asjad juhtuvad. Kõik raskused ja koormad tuleb praegu ära kanda ja asjad omadega joonde ajada. Ükskõik kui punaseks mind need koormad ja raskused näost ei aja, kui mitu korda ma jalgadega vastu maad ei trambi ja ei vannu , peale seda kadalipu läbimist on ikkagi kergem.


Homme on kokanduse tund ja ma täiega ootan juba seda vaatepilti , kuidas 7 jummalast asjalikku tüdrukut kooli köögis askeldavad kõige kättejuhtuvaga ja hiljem kiidavad ikka üksteise sööke lauas ( kui tegelikult ei pruugi asi üldse kiiduväärt olla ). Viimast korda teeme nagunii seal köögis süüa, sest põhikooliga lõppeb käsitöö ära ja meil just nimelt selle poolaasta pealt.

Rest in peace handcraft !


Homme lähme teeme tõsist ajutööd ka. Vanalinna koolis on kodaniku nädala viktoriini. Kolme tapva loengu tulemused on siis homme näha.. Ausalt öelda, ei kujuta ma ette ka , kuidas meil läheb. Viimast korda kui selline võistkond nagu - Kristiina, Cärola ja Kaidi - püüdsid koos keskenduda ,lõppes hävinguga ja koht oli enam kui masendav. Lihtsalt tarkuse asemele pakkusime me üksteisele nalja. Wish us luck !



Tik-Tok, " Sleeptime ! " says clock ..

Sunday, November 22, 2009


www.myspace.com/martenkuningas I AM A HUGE FAN !!


- Pliis pliis Eesti rahvas saage aru ,et oleks vaja kedagi ebatavalist , erilist, harukordset , pilves selginemistega ,hämmastavat , kes näitaks asju ja teeks asju vähe teisest, oma julgest vaatevinklist.


- Ja minu tänuavaldused , siirad enne kõike, Silviale, kes tegi minu laupäeva õhtu äärmiselt ägedaks. Oleks iga nädalavahetuse õhtu selline , oleks tagatud täielik patareide laadimine , et uue hooga minna esmaspäeval . Naerda sai jälle nii palju ja siiamaani naeran meie totruste üle. NB ma juba ootan, et saaks Sinuga Saksamaad vallutama minna ja Saksamaa peret terroriseerima ( ma kergitan praegu kulmu ) . Kallid ja musid Sinuni virtuaalselt



- Täna võitis Pärnu Daugavpilsi 3:0 Hip Hurray !


- Ma saan füüsika õpetajaga lausa suurepäraselt juba läbi , ta pani mulle minu pingutuste eest juba veerandi hinde välja - 5 ! .. ja isegi mainis seda kooli kodulehel , milline lugupidamine ! Igaljuhul, you rock dude, be cool Tõnn !


Praegu on üldse pillerpall ja trall ja I wish you sweeeeeeeeeeeeeet dreams !

>> seitse päeva Saksamaani



I don't miss you . I miss your love.

Little present


Ma nüüd kirjutan , millestki sellisest , mille peale üksikud hinged, kes seda blogi piiluvad mõnikord ,mõtlevad et mis kuradi pärast neid see peaks huvitama. Egas ei peagi. Mind see lihtsalt huvitab ja järgmine kord kui otsi annan , seda loen , siis ma siiski ei anna enda otsi ära .


Ma käisin selle aasta jooksul esimest korda vannis. Reede õhtu oli see. Terve pärastlõuna peale kooli olin maganud kodus neid puudu jäänud tunde tervest nädalast ja siis õhtul kella 12'ne, poole 1 paiku tuli kange soov vanni minna. Ma just sellepärast hoian kodus vannist kaarega eemale, kuna ma tean , et vesi jahtub seal kiiresti, kõik hakkavad vannituppa tahtma ja siis on veel 101 põhjust , miks see vann absoluutselt eemaletõukav on. Eriti on see mõte pähe kinnistunud kui oled käinud Estonias kuumades Jaapani vannides ja neid ei asenda mitte miski.. Aga ma tahtsin ikkagi.

Vannivesi juba jooksis ja veel ukse pealt hüüdsin kõigile, et ärge mind nüüd segage , see on minu ainus vanniskäik terve aasta jooksul ja te ei saa seda minult röövida.


Vanniskäimine on nagu magamine. Sa ei pea mitte midagi tegema. Sa ei pea mitte millelegi mõtlema. Võid sihitult vahtida lakke, küünlaleeki , krobelisi näpuotsi või hoops silmad sulgeda ( sellega kaasneb oht, et unustad sootuks end vanni ). Viska või jalad üle vanni ääre, siiralt savi kui põrand märjaks läheb , egas see suhkrust pole, et üles sulab. Ühes reklaamis öeldakse midagi taolist :


" Peab unustama kõik kohustused ja muu ettekirjutatu, võtma aega endale ja tundma end väärtustatuna hetkes, olulisena elus eneses "


( uskumatu , et reklaam midagi nii ilusat võib öelda)


Mul oli see tunne kui ma sain need 20 minutit rahulikult seal oleskleda ja mitte midagi teha. Lõpuks. See oli nagu siis, kui väiksed lapsed kannatamatult ootavad jõuluvana ja kui nad lõpuks enda kingitused kätte saavad , klammerduvad selle külge terve õhtu. Ma sain enda kingi kätte, ma sain puhata 20 minutit ja sellest täiesti piisas.

deviantart : ~JadeLotus

ja vannivesi ei jahtunudki see kord ära . .

Wednesday, November 18, 2009

Wish-list to Santa and his dwarfs


Ma tunnen end nagu suur rasvunud paks karu , kes peaks minema "Kaalust alla" saatesse, et uut hingamist saada. Ma mõtlen hingamise all , aga midagi muud kui kaalust alla võtmine, sest mul pole midagi alla võtta ja ma pole just mingi model type, skinny with no appetite.


Ma mõtlen magamist , talveund sellele paksule mömmile !


Saaks ma vahetada enda Jossuga(koeraga on tegu ) päevaks kohad ja terve koolipäeva maha magada, kuskil kerra tõmmatuna. Enne seda muidugi teeks kaminasse tule ja sööks südame kujulisi piparkooke ja jooks lemmik-lemmik marja teed.


Seda ma tahangi . Pole ju palju palutud


Tuesday, November 17, 2009


The sky is crying me a river , again



Esmaspäev oli tagasi mõeldes tavaline-rahulik , kuid kui saaks ajas edasi-tagasi rännata ( mis on muideks minu arust täiesti uskumatult väga üli äge- kui vaid saaks ! ) siis see tunduks lausa meeldiv. Kogu selle mäsu sees lähevad head asjad ka juba meelest ära. Peale 7-ndat tundi läksime Cärolaga linna ja tegime väga hea ostu. Tähendab, tema tegi . Mina säästan , Saksamaaks ! Ta nimelt sai jummalast hea raamatu ,vaid 25 krooniga ( " Elurõõm " vms ) ja nüüd siis postitab selle enda emale, Iirimaale. Nende sündmuste käigus tutvusime ka kahe, hiljem justkui kloonitud kolmega. Uutega. Nii nad end ise kutsusid. Me vastasime ,et me oleme vanad ja blabla . Lehvitasid väsimatult meile , olid teinud plaani lootuste ja ootustega meiega vist kuskile jõuda. Nende eesmärk jäigi mulle lõpuks segaseks ja meie seltskonna hülgasid nad Tallinna mntl. Vähemalt pakkusid piparkooki .. ( millest ma siiski viisakalt loobusin)



Siis algas see jämm pihta. Kodaniku nädal, Kodaniku viktoriin ,Kodaniku päev, Kodaniku mis iganes ' pind perses ' üritus. Vähemalt praegu sarnaneb ta kõige rohkem viimasele näitele. Jõudsime siis sinna Kodaniku majja , kus oli igast teistest koolidest ka inimesi ja me tundsime end teatud põhjustel nagu oleksime ainsad kollased naerunäod , kõikide teiste tarkade nt siniste seas. Lühidalt - eksinud ! Siis tuli lgp. Hilja Treuberg ( häbi mulle kui kirjutasin nime praegu valesti ! ) Ma ei ole tegelikult üldse ebaviisakas tüdruk ja ei naera ,kui kellegil on tähtsamat sorti jutt pooleli , aga see oli täiesti võimatu. Tädikesele tuli koguaeg ühte kõrva rääkida, sest teine oli tal mõistagi teenistusest lahkunud ja tema hääletoonis oli koguaeg selline kõla sees nagu kohe kohe tuleks infarkt, atakk ,astma hoog mida iganes ! Üks ähkimine ja puhkimine käis. Siis kui Kaidi ka veel mu kõrval oli , saime koos naerda ja koos ebaviisakad olla. Täiesti klassikaline näide meist , kui naerupisikutest.



Midagi saime ikka teada ka ja minu kõvakettal on kindlasti nüüd vähem ruumi kui enne. See on täidetud Pärnu ajalooga ( minu , Cärola ja Kaidi suurim kirg eilsest ). Siis läksime Steffanisse aega surnuks lööma, teed jooma ja oli katkematu girl-talk. Pärast ronisime kolmekesi kommipoodi , nagu lasteaia lapsed , kes veel lettilegi tegelikult ei näe. Käisime lausa kaks korda ja müüja juba kergelt muigas sellisest kooslusest , mis talle avanes .


Esmaspäeva õhtu - tüüpiline , aeglane surm õpikute seltsis . (NB "Öö Muuseumis" on väga hea film ,teeb tuju heaks )




Täna, Teisipäev, on olnud täielik brain-fuck päev. Teinekord kui istungi siia arvuti taha on sellised loobumisemõtted peas, sest mul on peas täielik ...ajurakkude disko. Ma ei teagi , mida see õigesti peaks tähendama, aga midagi head see pole. Kuidagi ma elasin koolipäeva üle. Vajab ka mainimist, et sain nüüd kirjandi esimese 4 ! Eksis sinna teiste sekka.. Kuigi , ei ausalt mind ei huvita , mida õpetaja arvab minu haledast väljamõeldud loost , kuidas mingi tšikk on kangekaelne ja ei usu vanameest, kes talle küüti pakub jne . Ma hindaksin seda sisu poolest isegi 2-ga . Ainuke asi ,mida teha oskan on omadussõnade paraad igas jumala kirjandis. Neid on nii palju , aga nad muudavad loo hoopis kirevamaks. Niiet hipp hipp hurraaa omadussõnadele




Õhtul käisime klassiga teatris. VILDE TEE !!!!! Televusserist vaadates, oli mu vaimustus niigi suur, aga nüüd seal saalis ise olla ,kuulda , kuidas terve saali täis inimesi naerab koos ja ringi vaadates , kõikide silmad säravad nagu tähed taevas on vaimustus lausa piiritu. Ma ei oskagi miskit siia rohkem lisada , lihtsalt kes ei käinud ,vaadaku need osad telekas ära ja nautigu , see on kõrgkvaliteetne meelelahutus ja huumor.



Praeguseks olen ma hüljanud enda matemaatika kodutööd ,et pääseda ligi oma blogile.

Mission accomplished !

Sleepy ..

PS. igakord kui ma viimasel ajal oma pühapaika - voodini , jõuan , siis on mul selline tunne, nagu elaksin 35. a ärinaise elu, sest ma olen nii nii niii väsinud, nagu teeksin ma mürgitavat ja hävitavat ja nõrgestavat ja rasket tööd 24/7 . Tegu on kas novembri-väsimusega ( kui selline asi eksisteerib kevad väsimuse kõrval ) või mu peake hakkab vaikselt juba üle soojenema. Ma eeeeeiiiiiiiiiiiiiiiii jaksa enam ( tahtsin jälle vinguda jap )

Sunday, November 15, 2009

Back in Action - great success !
Ma olen enda virtuaalse lapsukese ( blogspoti mõistagi ) unarusse jätnud. Aga mitte sellepärast, et mul pole millestki kirjutada, ma ei viitsi kirjutada, ma olen muutnud kirjaoskamatuks jms. Mul on teiste lapsukestega ( kool,trenn&võistlused,loomulik vajadused nagu söömine-magamine-hingamine jne ) liigagi palju tegemist olnud . Igaval argipäeval mõistagi polegi midagi eriti kaasahaaravat siia kirjutada, sest vaevalt teid huvitab , kuidas mu pastakad järjest langevad sel raskel teekonnal ja valgendajad vannuvad ka raskele tööle alla.
Ma ei tea kas nutta või naerda, et see nädal otsa sai , aga otsa ta siiski leidis. Tore , et ma selle hulluse üle elasin , sest niipalju magamata öid mul pole ammu olnud, aga samas on kole kurb , et selliseid tuleb veel ja ma olen enesehävituslikke inimeste tabelis ilmselt ära mainitud. Kuku või nõrkusest kokku. Ma ei saa seda endale lubada. Need kohustused , mis on mulle lisaks kodutöödele külge jäänud , olen ma ju ise valinud, mõned kahjuks kuna ei suuda õpetajatele ära öelda, et ei mul pole selleks lisatööks aega ja seda ma ei taha jne. Samas, mida ma teha saan kui nad väljendavad end nii umbes nii : " Mida sa järgmine laupäev teed ? Rumal küsimus, sa lähed geograafia kuskile kohta ja ajaloo ja kodanikupäev ja ja ja ja . . . "
Nädalavahetus oli Paides, Eesti süda ja muud säärast toredat. A- klassi võistlused olid ja meil läks võrdlemisi hästi - 4'st 3 võtsime ära. Mulle meeldib aina rohkem võistlustel käia. Ma olen end kuidagi platsil leidnud ja suudan mõelda sammu ette. Ma tõesti ei julge seda nimetada arenguks spordis, sest see oleks täiesti u s k u m a t u ( naer ) . Aga parem on ja kiita saan. See pole mõistagi ainus põhjus. Võistkond on tähtis. Mina , Kats, Kaidi, Merilyn, Laura, Kristin, Kaisa'd ja Kadi moodustame ühe suure lambakarja , kes suudab tegelikult digimuutuda lammastest homo sapiensiteks. Mulle meeldib kõik selle võistkonna juures. Kõike on nagu parajalt. Naerda saab aga teineteist sõimame viisakalt ka mõnikord. Alati me sattume ka kõige kihvtimate võistkondadega ühte ruumi. Kui ükskord bklassis võistlustel läks peaaegu kätšiks , kuna meie toakaaslased ei suutnud seda palli toksimist peale juba niigi pikka võistluspäeva lõpetada ( mõni ei väsi ka kunagi eks ?? ) siis seekord hakkasid ühed öösel vastu seina blokki hüppama . ?????????? see on tegelikult nii kummaline, et igakord kui ma selle peale uuesti mõtlen , hakkan naerma. Igaüks viskab veel oma naljakad või siis mitte naljakad mõtted sekka ja ongi 2 päeva mõnusat viibimist eemal, eemal kõigest mis viskab juba kergelt üle ..
Kaks nädalat on veel jäänud selleni , kui ma teistkorda elus enda jala lennukisse tõstan ja õhku tõusen ja lendan ( ma kusjuures esimest korda eriti ei mäleta, niiet see saab olema sensatsioon minu jaoks , naerge aga) Saksamaale nädalaks ajaks sõprus koori/kooli juurde. Nii tore ja lilleline ja päikseline kui see mõte ka ei oleks, on sellel ka teine külg ( nagu i g a l asjal ). Sellel ajal on b-klassi tähtsad võistlused, mis siis otsustab selle kas me langeme teise finaali või saame jälle teistkorda ülepika aja I finaali. Mind pole ! Ma tunnen nagu ma veaks alt enda võistkonda, lollitaks end ja tooks sellega kaasa ainult halba. Ilmselt toongi , kuna meid on nii vähe , et mind asendada ( ma pole kõrge enesehinnanguga , aga minust tõesti on platsil kasu ka ) pole just kerge. See tunne on nii nii halb ja sööb vaikselt hinge seest. Kõige hullem on , et ma ei saa mitte midagi teha.

See nädal tuleb , loodetavasti, kergem . Stay Sweet



" Kui keegi teine seda ei tee, siis kes veel kui mitte Sina "

Tuesday, November 10, 2009

Teisipäev - teine tappev päev


Ma olen täna nii kummaliselt, imelikult, kahtlaselt rõõmus. Taidlen edasi tagasi , tobe nägu peas ja üks ajuvaba lause teise järel tuleb minu suust. Mis see on ? ÜLEVÄSIMUS
Koolis on viimasel ajal nii tapvalt igav ! Miks ükski õpetaja mind enam ei küsi ? Mis teil viga on ? Arvate , et kui ma olen olnud .. 8 aastat tubli ja korralik, ei pea enam minu kodu - ja tunnitöid kontrollima ? Kui te nii jätkate siis minu lahkamistulemuseks on küll surmigavus , mis on just teie põhjustatud. See jääb teie südametunnistusele kallis Ülejõe Gümnaasiumi õppejõud !


Jäin armsate kiisude-kutsude pilte vaatama ja .. Ma ei saa aru miks neid on õnnistatud pikkade vurrude, sügavate suurte alandlike silmadega , märja nina ja pehmete käppadega. Ei ,ma ei taha olla karvane neljajalgne ( kuigi nii saaksin mitmed mitmed päevad segamatult magada ) , aga no kes ei tahaks nii südant soojendav olla. Niivõrd armas !


Ma kirjutan siia nüüd, et lähen kuduma, kuid kahel juhul kolmest, lähen ma tegelikult otse voodisse.
Olgu teie ööd pikemad ja paremad , kui mul , sest seda vähest und ei soovi küll kellelegi.
Hi. That's me. Nice to meet you too



Pühapäev venis pikaks, nagu näts venis ja väga pikaks. Isadepäev oli ja tegemist oli igas valdkonnas - kooki tuli teha, õppida tuli , mängule minna, vanaisa-vanaema juurde jõuda jne jne. Olukorda raskendas tõsiasi , et õppida oli täiesti mõeldamatult palju. Saadan tagant järgi veel ühed Isadepäeva soovid enda issile, virtuaalselt !


Kui õhtul vanaisa-vanaema juures jälle head - paremat täis pugisime ja iss lõpuks ka mängult sinna jõudis ( PVK - Riia LASE 3:0) saime me kõik loengu teemal " 101 põhjust , miks uus Pärnu Spordihall on halvasti ehitatud ". Lõppstsenaarium oli ikkagi selline " Hea , et see meile ikkagi ehitati ! " Ma tegelt saan isast täiesti aru. Kui ta nende asjadega on kes teab mitu aastat nina pidi koos olnud ja ikka jagab kah vast , mis kus ja kuidas ühes spordihallis võiks olla, siis tal on põhjust olla nördinud ja rõõmus korraga. Alati saaks ju midagi lõpuks paremini teha. Koju jõudes vajusid kõik oma nurka ja mina vajusin geograafia kuulamise juurde " Euroopa elab sopamere ääres " . 45 minutit ma pidasin vastu ja sain isegi uusi teadmisi , aga mul tõesti pole teaduslikust tekstist vaja seda välja lugeda , et sead söövad s'tta ! Niiet Vikerraadio , vaata järgmine kord , kelle sa raadiosse lobisema kutsud . Ma tegin hädamaandumise, SOS , kell pool 2 ja magada sain nii ~ 4 tundi. See pole mingi magaminegi. See on neljaks tunniks silmade kinni panemine ja kriisi olukord.



Hommikul oleks tahtnud laulda , et 15 magamata ööd ja blabla. Ainuke viis voodist välja saamiseks oli sealt alla veereda, sest külm põrand on ikka halvem kui soe põrand vannitoas , kuhu suund tuli võtta .


Koolis ma olin unine ja unine ja veelkord unine + muud sellest tingitud tujud. Esmaspäev ei läinud linnutiivul , vaid nagu väike hädas tigu roomas edasi, vaevaliselt.


PS. All the single ladies , put your hands up please , sau

Monday, November 9, 2009

Weekend


Ma pole juba ( loen mõttes kokku ) .. 3-4 päeva kohta kirjutanud. Mõistagi ongi need päevad piisavalt tormilised ja tegusad olnud , et ma pole olnud suuteline siia paari ridagi kirjutada.


Ma proovin nüüd kõik need igati väärtuslikud päevad kokku võtta lühidalt ( ma olen selles jube jube kehv ) , mitte rääkida maast ja ilmast ja blabla .




Reede oli siis 6.november LUMI TULI MAHA JA VALGEKS LÄKS MAA , mul olid suurnurgad kõrvuni peas. Lumi on lihtsalt täiesti uskumatu asi. Vahet pole vana Sa oled, mida Sa teed ja kus Sa viibid , lumi paneb silmad kasvõi korra särama. Mul muidugi ei säranud nad peas korra, vaid vähemalt 12 tundi. Lumehelbed tegid hädamaandumisi minu mütsis ja juustes , mis kapuutsi alt välja piilusid. Meie õnneks oli samal päeval ka kehalise tund , kus muidugi igava teooria kauplemise teel vahetasime välja vaba voliliseks jalutamiseks õues. Jalutamine tähendas mõistagi midagi enamat = algeline, kuid siiski - lumesõda, meie päris enda lumememm , mis tuli välja päris kenake jnejne.



Kõik oli nii hea, kuni päeva viimase tunnini -keemia . Kui õpetaja Tõniste ( varasemates postitustes mainitud Keerdkulm , füüsika õp. ) ja mina oleme teinud vaherahu ja kõik on kenasti selles nö . kategoorias, siis no keemia keemia keemia .. ükski õpetaja pole mulle kunagi nii närvidele
käinud.
Kõlab jah imelikult ,et õpetaja käib mulle närvidele, mitte õpilased talle närvidele, aga ta on üks paras ma ei tea mis !! Ütleksin kohe väga väga halvasti , aga no ma üritan selle blogi väärikana hoida. See tund võttis mu konkreetselt emotsionaalselt kui füüsiliselt ( kätega vehkimine, pastakaga klõpsimine, jalgadega trampimine, pidev üles - alla tõusmine , et tahvlile näha ) läbi ! Nii läbi ,et ma isegi lasin trennist üle ja kohe heameelega.

























wiv my girls Kaidi , Silvia, Liisa, Triin + meie musi memm




Õhtul Silvia ja Liisa meelitasid mu kelgutama. Ma mõtlesin algul, et kelgutamine noh .. jõuab küll , lumi ei kao kohe ära ja miks siis reede hilja õhtul . MUL ON KURADI HEA MEEL , et ma ikkagi läksin. Kell 21.30 olime liigelnud siis kolmekesi minu juurest kahe kelguga Munamäele ja seal läks asjaks. Ma isegi ei proovi ära kirjeldada kui palju ja lõputult kaua me seal naersime. Mul sai lühidalt öeldes õhk otsa. Ja mitte ainult mul.




Üks stiilinäide meie kelgumaratonist -


Ronige kolmekesi kelku seljaga mäenõlvalt alla, enne kui olete jõudnud siis enda teekonda ülevalt alla alustada peab hakkama üks pöörane karjuma , et teise kahe raskus on nii suur, et ta selgroog läheb katki ( !!! praegu ajab ka naerma ) siis toimub kohtade vahetamine ja silmadest juba pisarad voolavad suure naeru peale. Järgmiseks peavad kaks teist pead ära lööma vastu toru , mis jääb mõistagi ette , kuid kolm musketäri seda ju ei märka. Hoog lõpuks sees.. 5 meetrit on veel vähemalt alla kui kelk keerab külje ette ja liu laskmisest saab klassikaline veeremine-rullumine-vabalangemine-kukkumine.










Kui ma silmad lahti tegin, endal nina lumes, nägin
ma ainult Silvia suurt naerusuud ja kuulsin kuidas Liisa maailmakõige naljakamat naeru tegi. 3 minutit olime seal niimoodi siruli ja sel hetkel polnud mitte midagi paremat kui see hetk. Kõhulihastele ja näolihastele pakkus pinget muidugi ka see , kuidas Liisa mäest üles üritas saada . Väärt vaatepilt, soovitan kõigil kunagi see ära näha. Tõsiseks on VÕIMATU jääda.





Peale seda kirjeldamatut 60 minutit läksime ,ise läbimärjad, Liisa juurde soojenema ( must be - kakao ja french fries ) . Öösel kui ma kuidagi ( ei mäleta kuidas ) voodisse jõudsin , ei kulunud sekundi murdosa ka , et ma oleks tundnud kuidas väsimus voodile ülekandus ja mu pikk pikk nädalavahetus võis alata .



Laupäev


Ärkasin kell 1 ja pidin veelkord tagantjärgi enda otsust õhtul kelgutama minna kiitma, sest lumest polnud enam suurt midagi alles.



Pikk pikk nädalavahetus polnudki teab mis pikk . Võrdlemisi lühike. Ma vajaksin 48-tunniseid päevi, et suudaksin ära teha kõik, mis tahan ja mis pean. Laupäeval käisin uuesti Silvia ja Liisaga ( jap ,ma ei saa nendeta ) korvpalli vaatamas spordihallis ja uimerdasin ülejäänud päeva. Selliseid laupäevi peab ka olema , mida võib teisiti kutsuda - mõttetuseks. Tegelikult on see kõrgkvaliteetne puhkepäev .



... look for more

Thursday, November 5, 2009

The Snowflakes have arrived



Hommikul joppas. Saime Katsiga empsi auto peale, ta hakkas just papsi ka ära viskama Rabahalli nii, et ta ei pidanud vaevaks ka meid kooli ette viia. Kooli ees autos istudes, enne kui meie hakkasime välja minema, tekkis meil väike arutelu ,mis värvi saal enne oli . Nii siis istuski terve Ojametsade bande põhimõtteliselt 3 minutit koolimaja ees autos ja arutles erinevat värvi koledate roheliste üle . See oli tegelt nii naljakas ja armas hetk, kui selgitasime välja , et tegu oli koleda tume okse rohelisega. Kui autost välja astusin tõmbus nägu kohe naerule. Hommik oli hästi alanud. Selliste heade mõtete ja tunnetega võis neljapäevale vastu minna. Ma väärtustan neid , kasvõi vaid paar minutit kestvaid, perega koos veedetud hetki vot nii nii nii palju !!


Täna sadas lund. Nii võrd kui võrd. Aga sadas ja mina sain kerge ekstaasi kätte juba. Inglise keele tunnis vahtisingi terve tund aknast välja , kuidas helves helbe järel tormiliselt maapinna poole kihutas ,trajektoori valimata .. või lugesin blogisid. Blogspot rokib . Muuseas täna oli autahvli pildistamine, mille ümber käis täielik tramburai, kuid pilt sai tehtud ja loodan, et see tuleb ka .. kõlblik.


Minult küsiti eile, mida ma teises inimeses otsin. Mul lõi totaalse bloki ette peas. Mida kõike ma ei tahaks ja tahaks ?! Mu alateadvus haaras ohjad ja tulistas nagu kahurist välja esimese , kuid kõike paikapidavama mõtte - ma tahan meeldida teistele nii nagu ma olen ja ju siis sellega tuleb ka kõik muu. Meeltesegaduses öeldud asjad võivad endalegi kahtlaselt tõesed tunduda või siis teine võimalus on see, et see kelle meeled segased sel hetkel on ajab totaalset pläma suust välja.

Homme on reede. Reede. Reede. Reede .. ma võin seda korrutada endale nii palju kui tahan ,aga veel nii pea kohale ei jõua. Koolinädal on möödas silmapilgutusega. Ma võiks ( mitte , et ma tunglikult tahaks ) vähemalt 2 päeva veel nelja seina vahele tarkusi õppima minna , sest ma ei paneks vahet tähelegi. Olen ammu endale teadvustanud, et aeg läheb kiiresti ,aga no nii kiiresti ta ka ei saa minna :
Argipäev võiks olla 48 tundi pikk, siis jõuaks magada piisavalt, õppida ja tööd teha parajas koguses ja leida hiljem ka aega teha endale meelepäraseid asju, ilma et samal ajal oleks peas mõte , mis alatasa kordub ja kordub nagu halvad otsused riigikogus - väsimus .

Ma lähen sellest mõttest nüüd lahti saama . Head Ööd