Ain't no stressin'

Trummipõrin.. see on minu sajas postitus. Ma ei tea, kas sellel üldse tähtsust on , aga vähemalt k õlab uhkelt, seega mainin ära.

Arvu 100 on alati ülistatud igatpidi, seega kirjutan kah ilusatel teemadel.

Vaheaeg ongi põhimõtteliselt otsakorral, sest viimased 8 tundi ei vääri nimetust ' vaheaeg '. Need tuleks nimetada - 8 tundi ära harjumaks mõttega, et hakkab jälle see pull pihta..

Need on selle õppeaasta viimased taolised 8 tundi. Algab neljas veerand, lõpuveerand ,kõik seostub ainult lõpuga. Praegu tundub tore küll ja silmad põlevad peas,aga ma olen suhteliselt kindel, et varsti on mul nutt lahti ja jonnin nagu väike titt.

Vaheaeg kulus trennile, sisseastumiskatsetele, trennile, sisseastumiskatsetele.. a ja vahepeal sain veel tubli koguse puhata ka. Ma ei mõtlegi selle all ,et hommikul kaua magada, vaid seda , et sai vaheldust. Seda oli ilgelt vaja, sest paar päeva veel kolmandat veerandit ja mina oleks sussid püsti ka visanud.

Sütevakasse sain sisse, enda kooli ka ja siis hakkas terror pihta. Õde on mul alati olnud anti-süte, kas või juba sellepärast, et ta saaks mind rebaseks ristida uue õppeaast alguses, emaga oli võimatu suhelda, sest peale seda, kui olin sütevakasse vastu võetud, tundus , et ta mõtles sellele mis tema tahab, mitte mida mina tahan. Isal kipub üldse meelest ära minemast, et üheksandas klassiski käin s.t., et ka temaga arutamise võimalus langes ära. Ja siis veel need õpetajad, kes ainult sisseastumiskatsete ajaks digimuutuvad tallalakkujateks, ülejäänud 8 kuud ootavad nad , et meie seda oleks. Terrorist sai error , aga ma otsustasin ära , et jään Ülejõele, enda asja ajama. Kuigi ma ei saa ilmselt aru, milline võimalus mulle anti Sütevakaga, õigemini , ma ise lõin endale selle võimaluse, ei leia ma suurt midagi kahetsemisväärset, kui ma juba ette tean, et mul tuleb ÜLI kõva klass enda kooli.

Neljapäeval oli Liisa sünnipäev !! Panime Silviaga oma võlud - idiootsus ja julgus - mängu ja tegime talle sünnipäevaks video, mis oli ilmselt ajuvabam kui "Vaprad ja Ilusad" (täiesti naeruväärne võrdlus).Sünnipäev iseenesest on alati väga oodatud, sest on jälle põhjust pidutseda. Seekord oli põhjuseid lausa lademetes ja hommikul ärgates oleks soovinud , et neid vähem oleks olnud. Aga väga väga maru oli ja eriti lahe on see, et võtsime väga paljud asjad filmi ja tegime püha-kokkuleppe, et 10 aasta pärast vaatame seda kõik koos naerust pisaraid valades.

Mis meile veel selgeks sai, et Bailas on üks väga tähtis kaart puudu - Taarakunn - taarakunn on kaart, mille võtnud inimene, peab hommikul taara likvideerimise enda kanda võtma. Vot nii !

Hommikul kui neli vapramat, kes olid ka ümberasumisele sünnipäevalapse juurde jäänud, mõtlesin ma küll, et ma ei virise enam kunagi oma elu puudujääkide üle, mulle on niigi palju antud. Soojade tekkide alla peitudes ,vahtisime akendest välja, sinises taevas särasid päikesekiired vastu, mängis "Fireflies" ja "Wonderwall", rääkisime kõigest, mis pähe torkas, ja sinna oleks võinud veel kauaks,väga kauaks lebama jääda. Super super õhtule pani punkti ülim hommik. Mul on lihtsalt maailma kõige ägedamad sõbrannad . .

Eile oli Port-Arturis "Noormood" , mis oli väga äge ja nii mõndagi asja oleks enda selga tahtnud. Eriti hea on mõelda, kuidas need noored on sellesse kõik oma hinge pannud ja hullupööra vaeva näinud. Thumbs up ! Lisaks nägi palju palju tuttavaid, mis oli minu jaoks eriline boonus. Õhtul oli sugulase sünnipäev, ja kuigi see tore tädike, kes alati väidab " ei tule palju rahvast.. väike istumine kõigest " , oli sugulasi murdu ja jälle võib tõdeda, et mul on pöörane suguvõsa. Nii hea oli näha pisikest Carmenit ja Fredi, ja kui see nüüd kõlab vanamoeliselt, siis andestust - aga küll aeg läheb kiiresti ! Alles nad olid nii pisikesed. Õhtu koomikuks osutus salapärane Onu Valter, keda ma enne ei ole näinudki ja kes ei hõljunud mitte pilvedes ,vaid oli lausa universumisse rändama läinud. Alkohol teeb imesid.

Ma võin enda vaheaega lugeda ülimalt õnnestunuks.