SIIT-SEALT

Täna , kui kell oli kohe kohe neli saamas, jalutasin koolist koju ja mu elu sai uue mõtte. Päike säras taevas. Mida veel tahta noh ?

Mul on kevad südames, peas ja igalpool , isegi nabaaugus. See lõhn, soojus, lindude laul, kanalisatsiooni aukudes lõputu vulin ja minu hiiglama suur tobe, kuid siiras irve. Kevad rokib !

Õpetaja Redik on olnud meie muusika õpetaja kõik need üheksa pikka aastat ja eile muusikas ta ütles mulle " Kristiina ,Sina oled ju klaverit mänginud ?" .Kust paganama mustast,sügavast,lõputust,teadmatust august ta selle info välja võlus ? Vahva, et ma isegi Koerapolkat ei oska klimberdada .

Ema tuli trennist koju paberiga, mis kandis endas edasi meie jumaliku planeedi suurimat sõnumit. Tegu oli tunnistusega.. minu emast on nüüd , 360 km läbimisel , saanud Meistersõudja! Kõlab kuradi uhkelt.

Kui kõik ütlevad jah ja astuvad Ülejõe Gümnaasiumi 10 A klassi, aastal 2010/2011, siis saan mina endale 2 nimekaimu ja ühe põhimõtteliselt identse nime. Kolm Kristiinat ja üks Kristina.

Nicole Scherzinger on minu jaoks olnud globaalne mega-tibi, aga laul " Just say yes " on lihtsalt haiglaselt ilus. Supper !

Teisipäeva õhtuks on mul tõsine rutiin, ma hüüan mõttes appi, ma tahan ära siit.