Battery running low

Nädal aega on möödas sellest, kui ma viimati kirjutasin. Ma olen pähe mingile " jäta meelde " kettale kõik salvestanud, aga nii palju on meelest läinud. Mul lihtsalt polnud aega.

Nädalavahetusel võistlustelt tagasi tulles oli võimas tunne. Teadmine, et " wow mul pole nüüd terve nädal ainsatki võistlust " on ikka küll täiesti ülemõistuse võimas. Küll on kahju, et järjekordse nädala pärast tuleb selle teadmisega hüvasti jätta .

Nädala alguses võtsin ma endale ainult ühe eesmärgi. Seda võib kutsuda isegi millekski muuks kui eesmärgiks. Ma lausa tahtsin seda. Tahtsin, et ma suudaks ilma pikema (2-3h) venitamiseta kirjutuslaua taha istuda ja seal korraga vähemalt tund aega püsida, et ma vähemalt natukene teeksin korralikult kodutöid. Tehtud. Ma hakkasin uuesti isegi füüsika konspekte tegema. Beat that!

Kuigi ma seda endale ei tunnistanud siis alateadvuses ma proovisin kõigest väest trenni vältida. Kuigi see mul väga hästi välja ei tulnud, elasin kolm korda nädalas pooleteist tundi üle ja seda suurema virisemiseta. Mulle lihtsalt ei läinud eriti korda.

Kool on talutavam kuigi tüdimus on mõistagi peal. Selle tüdimuse võib ilmselt liigitada kooli ja trenni ühise tulemusliku koostöö alla - teha ühest ( tegelt ma pole raudselt ainus ) normaalselt noorest inimesest ebanormaalne maeiteamisasi. Reede õhtuks ei tule lihtsalt enam sõnad suust välja ja sinuga lausa õiendatakse , et sa tugitooli hilisõhtul magama jääd. Vähemalt minu ema õiendas.

Mainimist vajab see, et kehalise tunnid lihtsalt r o k i v a d viimasel ajal. Viigimäe ja Veiks on aru pähe võtnud ja lasknud viimaste tundide ajal segavõistkonnad teha. See on omaette vaatamisväärsus kui klassivennad teevad kolmese bloki + 1 ( kusjuures see neljas hüppab teiste selja tagant ), Bertil mängib peaga ja enamus teistest panevad vahelduva eduga segast. Sellisest " kõrgema liiga " mängust ei saa mul mitte kunagi küllalt.

Aasta või paar tagasi käisin esimest korda Cosmose kontserdil. Mul oli veel 3 kuud täiesti haiglane ekstaas ! Neljapäeval käisin uuesti. Mis te ise arvate,et kas mul mängib juba mitmendat päeva järjest nende plaat ? Praegu ? Correct . See kontsert oli täpselt selline nagu peab. Selline, et ma pärast toolilt püsti kargaks üksi ja käsi kokku lahku paaniliselt lööks ( õnneks teised liitusid ). Peale suurepärast kontserti on nii ,et kui autosse istud ja raadio mängib mingit Ithaka Mariat siis otsiks nagu kuskilt oksekoti. No ja ma otsisingi. Kontserti esimene pool viis mu täielikku transsi. Kontserdimaja ülimugav tool imes mu tasapisi endasse ja pea läks mõtetest tühjaks.Toimus 30 minutiline paast mõtlemisest. HALLELUJAH ma ütlen. Teine pool oli vähe elavam ja mu pea käis koguaeg tobedalt nõksudes kaasa. Naerda sai ka palju ! VT SIIA

Neljapäev iseenesest on alati täielik peksupäev, sest kui koolist koju jõuad on tunne, et tahaks karjuda " pange mulle kirst valmis ja hauatahvlile võite graveerida täisnurkse kolmnurga ja reaktsiooni võrrandi ". Tegelikult on see tunne juba 5 minutit peale esimese tunni algust.. Sellepärast oli üks tubli annus Cosmost neljapäeva õhtul täistabamus.

Reede.. see sõna juba paneb muigama. Selle päeva puhul ei teagi kas nutta või naerda. Nutaks ,sest toss pole isegi enam väljas , vaid seda üldse polegi ! Naeraks, sest see on kooli nädala grand-finale. See reede oli vägagi talutav ja päiksekiirte saatel võisin ma rõõmsalt koju minna. Saigi läbi ..

Ai ups, mitte veel. Reedene trenn on täielik pain-in-the-ass !! Kust ma peaks selle viitsimise võtma ja maisse halli ronima ? Siit eksisteerivast universumist seda igaljuhul ei leia.. kui sa just pole ebanormaalne inimene aka Kristiina,Kaidi jne .. Me leidsime selle kuidagi ja ootasime " piki silmi " Kaevu bussipeatuses "maailma kõige tühjema " bussi 14 suurejoonelist saabumist. Miks see suurejooneline on ? Sest bussi mahtumine on suurejooneline sündmus.
Selle aja jooksul kui me spordihalli jõudsime tuli meil : 1. mõistada miks kaks väikest poissi teistelt täiega klobida said

2 .miks need poisid meiega hiljem vestlust aretasid

3. miks me küll vene keelt ei oska ?

4. mida kuradit nad meile ütlesid ja kas nad tõesti ütlesid meie kohta - tõi lesbi ?

5. ära joosta nende samuste poiste eest

See oli mul esimene kord kui ma väikeste vene poiste eest põgenesin. I think I can tick this point in my do-do list.

Trenni me jõudsime ja nagu arvata võis , hingasin ma hiljem veelgi kergemalt. Sain selle asja kaelast ära ja polnudki nii hull. Boonuseks sain mina vähemalt imestada, kui " wow tunne " on viibida saalis, kui kõik vaheseinad hakkavad järsku üles tõusma, tribüünid raskustega, kuid siiski Sinu poole vajuma ja Sina seisad kõige selle mürgli keskel pall käes , üritad trenni teha. Kihvt ma ütlen ! Staari tulekuks oli ju vaja siiski valmistuda ..

Laupäeva hommik - holy cow. Ma abielluks nendega kui see kuidagi võimalik oleks. Ma isegi ei viitsi kirjeldada seda, igal ühel oma imelised hetked.

Tänase päeva pärlid

- Seisime Liisaga R-kioski ees ja kohusetundlikud kodanikud nagu me oleme, ostsime bussitalonge. Räsitud väljanägemise vana päss tuli seisis meie selja taha ja sõna otseses mõttes lausa karjus kõrva - linnud ei söö neid !! Meie ei saanud mitte midagi aru , kuniks ta näpuga asfaltile viitas, kus mentosed olid. " Egas linnud närimiskumme söö , ei söö, linnud , ei söö ," ise näkku irvates. Seletasime talle, et egas need meie omad ei ole. " Ei asi ei puuduta üldse teid, ei pole teie asi , ei puutu teisse " vastas ta. Me ei saanud aru miks ta siis meiega üldse räägib ja vahtisime lolli näoga otsa. " Teie omad jah .. Linde on ikka igast varjundist !! " ja papi irvitas edasi.. Ainuke asi , mis meil näost puudu oli , oli kiri paksu markeriga "WTF" .

- Kats , aina suurema lotofännina, ütles mulle täna , et ma võiks ka Bingo Loto pileti osta. Mul ei jäänud muud üle , kui vastada , et ma olen ju 15, ma ei saa. Selle peale naeris Kats kaua .. ja kõvasti. Mul pole sõnu .

Ülejäänud laupäeva olen kodus passinud ja täiesti tahtlikult .

Elagu nädalavahetused !

Lühidalt kolm sõna - kõik on hea