I think it took my soul

Ma pole kuskile kadunud. Ma pole isegi kõige suurema tahtmise juures seda üritanud. . edasine kadumisest oleks k a o s .Ma lihtsalt olen nurka surutud,hõivatud,programmeeritud magama,õppima,treenima,sööma ja uuele ringile. Lühidalt , no on kiire noh.

Eelmine nädal ma mõtlesin vähemalt 6 korda päevas, et kust ma leiaks selle aja, millal istuda sellesse vägagi mugavasse kirjutuslaua tooli ja kasvõi ühe sõna blogisse kirja panna. Olukord oli lootusetum , kui esialgu tundus, seega ma ei jõudnudki siia tooli eriti tihti. Kui just ekooli ei olnud vaja põigata..

Täna ma sättisin end siia tooli , braavo ! Avasin kohe blogi ja tundus lausa, et minu postitused olid kängu vajanud ja kortsu läinud. Endale tundub küll ,et nii nii kaua pole ühtegi mõtet kirja pannud.

Eelmine nädal oli naistepäev. Pidin pettuma. Egas ma ei oodanudki midagi erilist, ma ei panustanud isegi millelegi keskpärasele, aga isegi see jäi tulemata. Seega, alates sellest aastast ma suhtun naistepäeva kui igasse tavalisse argipäeva, peas väikene , lihtne, kuid eriline mõte, et see päev on pühendatud maailma kõige keerukamatele kuid imelisematele elusolenditele. Meile naiskad.

Kolmapäeval käisin Sütevakas vahetusõpilaseks. Poleks arvanudki , et see nii kihvt saab olema. Kuigi selgus, et mind polnudki tegelt n.ö "listis" ja mind võis pidada loomulikuks kaduks, lahenes olukord siiski. Helery "lapsendas" mu ja kuigi terve päev ta tunnistas endale, et miks küll , ta võttis kaks lapsukest enda kaela ja ei jäänud koju aastatööd tegema.. mul oli küll heameel. Eriti, kui ta vaimustus mu painduvast,roosast,läbipaistvast joonlauast ning lõi selle ja enda pea vahel märkimisväärseid kontakte. Lihtsamalt öeldes, peksis seda endale vastu pead. Tunnid olid sellised, nagu olin oodanud, kuigi inglise keeles pidime Eva-Kaisaga leppima !rämedate! briti kollaste ajakirjadega.

See sama päev pidas Doris Kareva loengu Sütevakas, mis oli mõistagi mulle,vahetusõpilasele, boonuseks. Ta rääkis emakeelepäevast, emakeelest ja kõigest muust , mis asjakohane oli. Tuleb tunnistada, et vahepeal oleks olnud küll vaja külma dušši näkku , et silmad ei vajuks lõplikult kinni , aga enamuse ajast siiski kuulasin imestusega. Imestusega , sest oli lausa kummaline kuulata , kuidas üks inimene valib igat enda sõna, mis ta ütleb, teised aga loobivad lihtsalt tuulde neid. Kuigi ta tegi piinlikult pikke ja tüütuid pause, korvas ta need kõik õigete sõnadega.Tema jutt oli liialdades , täiuslik. ( uskumatu, et ma seda sõna kasutan). Küsimusele, mis on tema meelest lemmik sõna eesti keeles , tuli vastus lihtne - armsama nimi. Lihtsalt armas.

Ülejäänud nädal oli piinarikas, nagu ikka , ja ei vaja oma igavuse tõttu kirjeldamist.

Reede õhtul trenni lõppedes vajusin ma lihtsalt mööda saali seina alla ja mõtlesin ,kas täna ikka on reede, nädala lõpp ? Minu õnneks ei olnud ma tol hetkel vaimselt ebastabiilne ega puhtahull , vaid oligi reede õhtu. Terve nädalavahetuse olin ma kodus. Selliseid nädalavahetusi on ka vaja. Tegime empsi ja Katsiga koristuspäeva, küürisime,kraamisime ja päeva lõpuks kõik aevastasid. Pühapäeval oli tõsine lugemis-maraton, sest esmaspäeval oli Toomas Nipernaadi raamatukontroll.Muidugi käisime Lindas ja nii nii hea oli üle ~ kuu aja tätsi näha. Vahepeal oligi tunne, et keegi on nagu kaugel, kuskil ära ja puudu. Üks negatiivne külg oli ka kusjuures seekord vanaisa-vanaema juures käimisel - kõik me läksime näost lausa vikerkaare värviliseks tema Tai pilte vaadates. (nota bene- endiselt tahan soojale maale .. ja seda tahan umbes 272 päeva aastas)

Täna on teisipäev, 16.märts. Juba märtsi keskpaik.. aga lund on endiselt oksele ajavalt palju. 2010nda aasta "Teeme ära !" peaks olema lumesulatamis aktsioon. Midagi sellist, et mängu tuuakse föönid,kehasoojus ja muud äärmuslikud võtted selle läga likvideerimiseks.

Koolis on muidu nagu koolis ikka on. Raske,talutav,väsitav - eraldi,läbisegi. Praegu on suur osa inimesi koolis Ott Sepa ja Märt Avandi laialdaste mõjutuste all. Palju pole puudu sellest, et suurematel fanaatikutel oleks silmad surra-murrad(teate küll,siiruviirulised noh) ja keskel oleks kirjas Lovely Boyz või Homme18. Tuleb ju tunnistada, et " pean saama Eurovisioonile, muidu suren 2010 " oli geniaalne ja kõik need maru naljakad pila-lood on siiski kaasahaaravad ja kummitavad vahet pidamata. Näiteks minul on terve päev peas korduse-nupu all käinud " kellena näisid sa teel ... ". Imelik hakkab juba. + tehke mis tahate, aga mulle täitsa meeldib Malcolm Lincoln - Siren.

Kui see nädal ära lõppeb ,algab vaheaeg. Vaheaeg tähendab trenne,sisseastumiskatseid, inglise keelt ja natuke ka vaba aega. Sellepärast jätab see mind suhteliselt külmaks. Kohati lausa jäiseks. Ainuke märkimisväärne boonus on pikemad unetunnid. Hurray !

Märgiksin ära, et praeguseks on minu list pealkirjaga- " õpetajad, kes käivad lolli juttu ajamas sisseastumis katsete kohta ja soigumas, et ma ikkagi .. " on saanud uue liikme ja praeguseks on neid umbes 7 . Tubli tulemus !

Ma ei arva, vaid ma tean , et homme tuleb samuti kiire päev. Parim viis selle mõttega leppimiseks on lihtsalt magama minna ja aju automaatsele puhastusrežiimile panna, igast s*tta koguneb sinna ikka päevaga.

SEE YOU

(teadmata kuupäevani..)