Unexpectable holidays are over

Sõitsime Laupäeva vara hommikul liinibussiga Tartu. Bussis loksumine pole kunagi just mu suurim hobi olnud ,aga seekord oli üpriski talutav teki all , jalad ma ei tea kus bussi otsas tolknemas ja mugavusi otsima, raamatut lugeda ( kusjuures veel kohustuslikku kirjandust ). Inimesi aina sigines bussi juurde iga peatusega, mida ma unise oleku juures absoluutselt ei pannud tähele. Jõudsime Tartu ja oh õnne, bussijaam oli otse Hotell Tartu kõrval, mis oli siis järgnevaks 1-2 päevaks meie koduks. Mina, sõser, besta ja Kristin majutasime end ühte tuppa ja Kaidi pidi leppima " lux sviidi " kõige suurema mugavusega - välivoodiga. Tunnen süüd, et suure välivoodi fännina end sinna ise sisse ei seadnud. Mängud läksid see päev väga väga hästi , kolmest kolm tuli ära ja pole paremat tunnet kui päeva lõpuks väsimus ja teadmine, et pole midagi , mida oleks tahtnud teistmoodi teha platsil. " Koju " kõmpimine peale kolme mängu osutus katsumuseks ja see oli juba omaette pingutus, et aina juurde sajava lumega sõprust sobitada - mitte essugi tuisus ei näe, sammu tegemist kuskile võib pidada võrdväärseks maadeavastajate otsingutega. Käisime vanast heast Konsumist läbi ja Kaisa suutis meid oma geniaalsusega jällegi rõõmustada. " Äh, mul on pudel kottis lahti läinud !!! Kesse jättis selle, kõik rahakott läbi vettinud ! " - meie " raske arvata jah kes jättis .. " - Kaisa " aa jah,ups mina =) " .

Thank you God, for blessing us with blondes.

Vahepeal ta jõudis ka teiste käest küsida umbes sellise küsimuse , mis puudutas teda ja .. ainult teda isiklikult . See on sama hea kui ma küsiks praegu " Kuulge, kes kurat ma selline olengi ? ". Raske vastus , et Kristiina ju .

Kui me olime pesus ära käinud ja dressid ning võistlussärgid vähe ebamugavate riiete vastu vahetanud , ootas meid päeva kohustuslik osa. McDonald's . .

Lisaks sellele, et burger,friikartulid ja McNuggetsid on peale võistluspäeva tõeline õnnistus, olid Tartu Mci töötajad nii piinlikult viisakad, et meie vaimustus oli piiritu ja tundsime , et nüüd me oleme enda kodu leidnud.

Tartu juures on veel üks tore asi. Seal on kino. Kino , mis erinevalt Pärnu Mai kinost on suuteline filmid lühema aja jooksul kui aasta ekraanile saada. Kuidas me olekski saanud jätta käimata , kui jooksis Valentinipäev ? Nii me siis terve võistkonnaga veetsimegi nii ägeda õhtu ja terve päev oli korda läinud !! Väljaarvatud see tõsiasi, et McSteamy osutus selles filmis geiks (siiani on kurb meenutada).

Järgmine päev oli kaks mängu , mis enam nii hästi ei kulgenud, aga me jäime kõik üldjoontes rahule nelja võiduga viiest ja ka järjekordne kohustuslik Mci tiir sai tehtud. Ma ei teagi kas pidada meid geeniusteks või ajukääbikuteks, et meil just võistluste ajal selline tõmme kõikvõimalike nn patustamissöökide vastu on. Mulle igaljuhul selline asi istub.

Ma tahan ,et järgmine kord , kui ma seda loen , oleks mul meeles, et -

*Jõgeva võistkonna tüdrukud, ütlesid meie selja taga, et nad ei saa aru , kuidas Pärnu võistkonnas on nii pikad juuksed kõigil - " nagu metslased ju "

*Ei saa me läbi Ženjata ! Vaatasime just see sama päev osa Stiilipäevikust, kus ta Tartus üht tüdrukut muutis ja lausus need kurikuulsad sõnad - " kui ma juba Tartus olen siis , ikka fashion fashion fashion !! " Nende sõnade tunnistajateks saime olla, kui ühes võistkonnas oli absoluutsels igas stiilis retuuse, mis oma stiilsusega lausa pahviks lõid !!! " ikka FASHION FASHION FASHION, " naersime meie .

*Annuška viskas aina viitesi Tartus.. mõistate ju küll , millest jutt.

*Jõudsime arusaamale, et igas võistkonnas on oma luuser, oma kaunitar, kanninäksija ja .. emo !

Tegelikult nüüd järele mõeldes oli veel nii paljut, mida meeles pidada ,aga mul kohe ei tulegi meelde.

Tagant järgi võin öelda ,et seda mul vaja oligi . Täna passisin kodus, ei tahtnud, jaksanud kooli minna, homme on lühendatud tunnid ja trenn, kolmapäeval on vaba kõigest, neljapäeval on kool ja ikka trenn , reedel sama plaan ja kindlasti trenn , sest laupäeval on uuesti võistlused.. ja jälle Tartus !

HAVING THE TIME OF MY LIFE