"you got me dancing and crying.."

Tuleb välja, et olen tahetud lihatükk turuletil ja mu treener ning ajaloo õpetaja mõlemad tahavad sellest tükikest. Praegu on tunne, et treeneri soov jäi peale ja minul jääb nüüd üle vaid tema näpu näitamise järgi teha. Õpetajast on tegelikult kahju, aga kui oleks teistpidi läinud oleks ju võistkonnast kahju. Kahe otsaga asi. ( nagu ma alati olen öelnud, igal asjal kaks otsa )

Ma olen viimasel ajal üleüldse väsinud mõtlemast miks kuidas kellega millal juhtub. Ta lihtsalt juhtub ja kui mu jõud juhtunust üle käib, tulistan täie rauaga ja kui ei käi siis.. lihtsalt ei käi. Niimoodi tundubki, et tegelikult on vähe asju , mille muutmiseks ma võimeline ei ole .. ja siis jälle selgub, et tegelikult on ka neid globaalseid muresid, mis mind nõutuks teevad. Tavaliselt on globaalsed - Esmaspäevast reedeni kell 08.05 hakkab kool ja ma ei saa seda muuta, peale seda on trenn ja ma ei saa seda muuta ja ma ei saa muuta ka seda, et mõlema vältimine oleks katastroofiline. Aga aitab virisemisest

Koolinädal algas mul täna ja sain selle "rõõmuga" sisse õnnistada 2 kontrolltööga ja kirjandiga. Kontrolltööd tegin ära vaevu silmi lahti hoides ja kirjandi kirjutamine oli täielik tsirkus. Kui on 240 sõna, siis tuleb välja, et minu jaoks on see 600 sõna. Nii ma hoo sisse saingi ja kirjutasin, kirjutasin ja vahetunni ajal kuuenda klassi poisid olid siiras vaimustuses kui palju ma kirjutan. Sain kirjutatud ja kirjatuvi ekoolist toob mulle nüüd uskumatuid rõõmusõnumeid- ma sain v i i e !! Hullumeelne.. Ajaloo tund oli üpriski märkimisväärne, sest Bertil surus õpetaja ära kui ta teatas talle peale järjekordset "kas te teate, et te täna baaris käies maksite käibemaksu" juttu tülpinult , et " Te olete seda juba mingi viis korda rääkinud! ". Siis olid veel mingid debiilikud, kes meie tunni lõpu poole klassi ukse vahelt läbi piilusid ( ma tõesti ei tea - kas nad arvasid et me haihtusime peale esimest piilumist ära ? ). Köösel läks vihaseks ja karjatas järgmise korra peale,et " MIDA SA VAHID SEALT ?? " ja sisse astus õpetaja Murulauk. Meie kõigi näod olid tol hetkel hämmeldunud.

Ülejäänud päev möödus talutavalt, nagu iga kuradi päev selles jumalikus rutiinis.

Lisaks veel, et mulle meeldib , kuidas Kaidi naerab ja tema mõttekäik selle kohta, et me võiks võidu koju minna. Kes sellise asja peale tuleks või mis ?

Lõpetuseks tsiteerin ajaloos kuuldut ( seda tuleb öelda joriseval madalal häälel ) : maksad kui ostad viina, ostad piima, ikka maksad, SAMA LUGU.

LOOKING FORWARD TO MARCH