VAOVAUVIIVAU

Värskendage mu mälu .. kuidas see nädal nii kiiresti läbi saigi ?

Eelmine pühapäev värisesin selle ees, polnud palju puudu , et pommivarjundit oleks otsima hakanud või viimases hädas enda laua alust pelgupaigana kasutanud, kuid nüüd .. läbi. Nagu sõrmenips ja seitse päeva aastast 2010 läinud. Mitte , et ma kurb oleks, sest need polnud just suurem osa meeldivad, kuid siiski, mu negatiivne vaimustus aja möödumise kiiruse kohta on üüratu.

Neljapäevast nii palju , et kui miski saab üldse olla ajudekepp, siis see oli seda. Kaheksandaks tunniks vajusime Kaidi ja Liisaga inglise keele klassi ära, endal aasta-emode ilmed peas, ilgemat sorti väsimus,tüdimus ja virin näkku kodeeritud. Pole ka ime kui 6 tööd selja taga oli. Kuid õpetaja lohutas meid tee, üsna keskpäraste kuivikute ja kommidega. Algas inglise keele lisa.

( ja nüüd tuleb see koht, kus ma ei suuda uskuda, et ma seda kirjutan siia ) .. Tegelikult oli jumala normaalne koolipäev. Ma sain kõik need tööd tehtud, ma sain selle s*ta kaelast ära, ohata kergendusega, et kuigi selliseid ellujäämiskursusi võib veel tulla ,siis vähemalt ühe ma olen pikalt saatnud. Ma küll ei tea, mis hinded nende tööde eest tulevad, aga eks need sinna kuskile 4-5 vahele jäävad. Õhtul oli veel trenn, kus Kadi Pilveke Nõmm demonstreeris uusi rünnaku samme, mis vägagi meenutasid Bambit metsa vahel kepslemas. Nii hea on peale räiget koolipäeva saali minna, end välja elada ja sellise tüdrukute , nagu seal on , kõrgkvaliteetset ( tahtlikku või juhuslikku ) huumorit nautida.

Õhtu lõpuks on hea, üsnagi kokkukuivanud viinamarja ( st. rosina ) tunne, et sa oled endast kõik andnud, et see päev kaelast saada ja sa oled sellega toime tulnud. Siis lausuks ühe vaikse rõõmsa ja veidi friigiliku "Jessi" ja keriks magama. Nii ma tegingi.

Tänasest nii palju , et see oli täiesti m õ t t e t u. Vähe on koolipäevi , mis tõepoolest sisutühjad ja mõttetud on ja see oli üks neist. Esimene tund jäi ära, teise ma lihtsalt ei suutnud end vedada, sest kunsti ajalugu ei tundnud hommikutundidel, kus oleks saanud ( ja saingi) õndsat und magada eriti ligitõmbav. Vene keeles polnud õpetajat ja muusikapulti asus jällegi Karel , kes erinevaid " hitte " Eesti haledast pop muusikast lasi (+ keegi Vaido ja muud sellid ). Kehaline on tavalisel koolipäeva täielik emotsionaalne ja füüsiline ja mis tahes vabanemine kuni tänaseni .. me pidime kätte võtma korvpallid. Rohkem ma sellest ei räägi, valus on lausa meenutada.

Siis oli kaks tundi laulmist,koori. Vahepeal sai nagu juba energiadoosi kätte kui toolide puudusel pidin Liisa nö. valguvatel jalgadel , süles istuma ja 4-5 hullu klassi tagaotsas hüppasid üles alla, vehkisid kätega ja täiest kõrist,südamest hüüdsid " if you're happy and you know it.. say amen .. " . Siis oli päeva pidulik osa, sest täna oli kontsert-aktus kooli valmimise lepingu allkirjastamiseks ja ma pean tunnistama, et kõigest seal toimuvast osa saades, pole mul tegelt sooja ega külma, kas meil on 21. sajandi alatihti tühjaks saavad markerid või imetlusväärselt puhtad koolipingid, kool jääb kooliks, tunne jääb samaks ja seda maja jään ma ikka ühtemoodi mäletama - kahtlasel kombel täitsa kodusena.

Homme on Tartu sõit ja praegu pole mul küll mingit tahtmist selleks. . kuigi samas, võibolla see ongi see, mida ma praegu vajan. Pärnust natukeseks ära saada , et paar nädalat vastu pidada, märts suure Hurraga vastu võtta, sisseastumis katsed ära teha ja peale seda tundub mulle elu küll üpriski roosiline. Seda enam , et tegelikult olen ju see nädalavahetus kuradi ägeda pundiga ja teen seda, mis mulle meeldib.

Terve nädalavahetus olen ka levist väljas. Mitte otseses mõttes, aga kui teie eesmärk on üht üksikut kappi kümnete teiste seast pimedas koridoris värisema panna , siis laske käia. Nimelt .. ma jätsin oma telefoni kooli kappi. Ma tõepoolest ei tea , mis kammajaa mul selle telefoniga on ,aga ma olen seda kooli juba jätnud 2 korda , aga "paastumisele" nädalavahetuseks on esimene kord. Ja ma pole absoluutselt närvis, et mul jäävad EMT sõnumid kaheks päevaks saamata. Tuleb tunnistada mu geniaalsust jällegi - Juhhei !

Keda see küll huvitama peaks ,aga ma käin ka siiski kellegi alla ja mind huvitab. Meil on inglise keeles nimede teema ja kuna õp Kõks on niivõrd huvitav õpetaja siis ta räägib meile see nädal ka võimalikult palju sellest, mida meie nimed tegelikult üldse tähendavad.

KRISTIINA - mu nimi on läbinisti pühalik,jumalik,suursugune ja kristlik. Ema tahtis panna Kristi , isa Tiina. Jumalale tänu, et kokku saadi normalane nimi, sest mõlemad variandid eraldi on minu jaoks välistatud. Nime esimene pool - Kristi tuleb Kristusest, kristlusest , Tiina Valentinist ja Valetiinast , suurtest pühakutest. Vaevalt mu vanemad teadsid, et nad mind pealtnäha usukuulutajaks tegid, aga keda huvitab. Nagu nii keegi selle peale ju ei mõtle kui nime kuuleb. Seega kõik on jokk.

再见, zài jiàn