Ilusat sinimustvalget aastapäeva
Kui mitu korda teile mõtlete selle peale näiteks ühes aastas , et te just siin elate ? Eestis ? Kui palju see teid muutnud on ja mida juurde andnud ?
Ma pole just suur patrioot ja saan tavaliselt enda isamaa armastuse annuse kätte Laulu- ja Tantsupidudelt ( mul pole isegi aimu kas need kirjutada suure või väikese algustähega, aga suurest austusest ja armastusest nende pidude vastu sobib neile suur täht küll), kuid tänane on kuidagi teistmoodi. See aasta jõuab üldse kuidagi rohkem kohale. Ma vist kuulasin mõne suure riigimehe kõnet liiga tähelepanelikult.
Mulle nii meeldib siin. Mererahvas, laulurahvas, metsarahvas, tantsurahvas, väike rahvas, ühtne rahvas. Ma olen kas naiivne või geniaalne, aga tunnen , et olen sellest osa,väike tähtis osa. Kui mina olen õnnelik, on mingi imetillukene osa, kuid siiski osa riigist õnnelik, kui riik on õnnelik, olen mina õnnelik.
Pidime kirjutama kirjandi teemal, kas ja miks meile üldse meeldib siin elada ja leidsin põhjuseid rohkem , kui olin arvanud. Võin kuhu tahes reisile minna ja maid avastama, tagasi jõuan ikkagi siia.
Sellepärast mõtlengi täna rohkem, kui tähtis see tegelt on , et ma seda endale teadvustan. Teadvustan, et kui palju on sellepärast võideldud, et mul praegu hea oleks elada, et kõigil noortel ,kes ei viitsi vahel koduseid töid teha ( see pole patt ) ja ka kõigil sellistel, kes end kuskil jõekaldal umbe joovad ja lahedaks peavad. Kui tobe, ma ei saa aru ,kas neil peeglisse vaadates paha,häbi ei hakka.
Meid on vähe, aga me oleme koos.
Kui tobe see mulle endalegi ei tunduks, et ma sellist juttu praegu ajan , aga kui nii tunnen, siis nii tunnen.
Nii palju siis sellest, lisan veel , et ma ei jõua laulupidu ära oodata, hümni võiks ära muuta, eesti keel on ilus keel ja vabariigi aastapäeva kontsert oli kohati nii naljakas, et tekkis tunne nagu selle oleks lavastanud laksu all inimene.
No comments:
Post a Comment