Kui ma mõtlen koha peale, mida südames igatsen, tulevad mulle pigem meelde hetked selles kohas. See paik pole mulle kättesaamatu. Ma võiksin sinna iga kell tagasi minna, kui vaid sooviksin. Lihtsalt minu jaoks tegid just need inimesed, just sel hetkel tolle suvise koduaia eriliseks.

Ma lebasin sametpehmel murul, tundes, kuidas soojad päikesekiired vaikselt pead silitavad. Kõrvu kostus pereliikmete naer , mille katkestas vanaisa hüüe , et tema meisterlikult grillitud liha on valmis ja tulgu me sööma. Avasin silmad ja heitsin korraks pilgu lausa piinlikult hästi hoolitsetud hoovile, mis samas nii tuttav ja kodune. Kõik ümbritsev oleks mulle justkui vastu naeratanud, sest sees oli nii hea soe tunne. See kõik tundus veel ebareaalsem kui suvemuinasjutt.

Laua taga istudes kadus mu päikesest tingitud uimasus ja süües kasvas ka jutusumin. Vanaisa ja vanaema hakkasid rääkima oma noorusaja jutte, mis pakatasid seiklustest ja naljadest. Silmitsesin kõiki kalleid inimesi mu ümber ja nende rõõmsaid nägusid. Isegi kaks neljajalgset sõpra,pereliiget said sellest rõõmust osa. Ma vähemalt arvan, et nende väsimatu saba liputamine seda tähendas. Ma oleksin tahtnud tervele maailma kuulutada, et mul on kõige vägevam perekond !

Aeg nagu oleks seisma pandud mingist maagiliselt nupust. Kiiret ei olnud kuhugile. Me istusime aias, nautisime perelähedust,ilma ja ajarohkust ning rääkisime end täiesti tühjaks. Ma võisin olla muretu, mõtlemata kiirele elutempole. Tundsin ennast olulisena selles hetkes ja mõistsin, et isegi kui see lõppeb, siis tean, kust seda uuseti otsida.

Ma igatsen just seda ja sellesarnaseid kohti ning hetki, kuna tean, et saan peagi neid uuesti kogeda. Muidugi ei tule nad täpselt sellistena, kuid tunne jääb samaks. Kuniks nad saabuvad, pean leppima nende mälestuste aina uuseti ja uuesti peas läbi kertamisega. .

Kristiina

mul on külm ja ma hoian pimedas kõndides pilgu maas , kuid siis ma mõtlen täpselt selle peale ja korraks nagu tundub, et soe suvetuul tõmbas juuksesalgu mu silmalt eest. olgugi ,et ma hetke pärast uuesti külmas olen ja sooja suvetuult võib lugeda tõsiselt muretsema panevaks hallutsinatsiooniks pole mul enam kõle olla. Miss you sunshine