tervitusi paradiisisaarelt

läheb juba kolmas päev lebos . vaikselt tiksun ja eneselegi märkamatult tiksun õhtusse ja keeran teist külge ning .. magan jälle. paradiisisaareks võib siis hetkel lugeda diivanit , voodit, telekat ja palju söödavat. seega ma tiksun edasi , kuniks keegi ei võta vaevaks mind kuskile vedada, või ma ise ei märka ,et mul juba vaikselt kõrini hakkab saama.

filme olen ma vaadanud piisavalt palju , et võiksin juba filmi kriitiku ameti peale mõelda. mõnda filmi näen juba nii mitmendat korda, et võin järgmist lauset ette ennustada. nt Avastades Eikunagimaad - geniaalne, fantastiline , suurejooneline, siiras, armas, vapustav ,südamlik ja Johnny Depp - SA ROKID ! ( üks lemmikuid endiselt )

eile tv3 pealt tuli film Seiklus Lõunanabal . ma nägin sellest filmist seda hetke ,kus jubeda ilma ja olukorra tõttu 8 koera, kes eelnevalt 3 teadlase elu päästsid, hüljati ~175 päevaks kuna neid ei lubatud evaukeerida , jäeti üksindusse lõunanabale ja seda hetke, kus neid siis hiljem päästma mindi ja neid leiti .need imearmsad, jumalikke silmadega kelgukoerad jooksid oma inimeste poole ja kohtusid lõpuks . just sel hetkel, tulid meile külalised ,aga mina istusin suures toas , tönnisin elu eest ja ainuke asi , mis ma enda vabanduseks suutsin pobiseda : see on nii ilus
vaadake seda ja äkki te ei peagi mind enam piripilliks

http://www.youtube.com/watch?v=NXkoGlxVbLY



see oligi nii ilus, piisavalt ilus , et mind nutma ajada.