Tutvumas vooditega, mida me endale ei saanud..
Oo Düsseldorf !
" Meil on külm ! "Saksamaaa !
Emps ja Kats ma loodan , et te nüüd loete ja saate paanitsemise asemel kövasti naerda ( Õ tähte pole, niiet kasutan ö-d ! )
Eilne , esimene päev oli kokkuvöttes siiski väga väga äge. Läti lennujaam on jube. Seal haiseb ja meie Silluga täiesti keeldume neid ukse linke katsumast. See on ühtlasi väga väike ja töötajad on takkaotsa ebaviiskad -.-. Lend oli kihvt . Kuigi olen korra lennanud , olime Silviaga ikkagi ekstaasis. Sillu oleks nagu narkouimas olnud, sest ta ainult naeris öhku töusmise ajal " Niiii äge nii ägee" . Ülevalt alla oli täiesti uskumatu vaadata, sest ülepika aja nägi ka pilvedest körgemal helesinist taevast ja köik see, mis muidu Sinust endast suurem ( nt auto ) tundus nüüd nagu väike üli üli aeglane sipelgas. Maandumise ajal läksid mu körvad lootusetult lukku ja nad olid seda veel umbes 3-4 tundi. Suuga kala imiteerides ( bioloogia kaugetele inimestel - see on maigutamine ) ,nägin ma välja väga tobe ,kelle üle vähemalt möni inimene röömsalt naerda sai ( nt , Silvia, kes viimasel ajal üldse minu üle palju naerab ) Haigutasin , neelasin, imiteerisin kala jne , mitte ükski asi ei aidanud, kuni löpuks täiesti ootamatul hetkel, märkamata mu körv lukust lahti läks. Lennujaamas oli muidu köik ok , ainult mu kott oli vähe molli saanud ja tal olid minimaalsed vigastused. Hullemaks läks asi siis kui me rongiga olime Düsseldorfi söitnud ja siis algas kohvri-maraton eksinud eestlaste moodi. Maimz oli täiesti lootusetu juht. Ta viis meid igalepoole , kuhu poleks pidanud. Ma ei saanud enda kohvriga üldse läbi , kuna kui ma teda tarisin väga vastikutel könniteedel ,oli mul tösiseid raskuseid , nii et vahepeal ropendasin köva häälega ( sakslased ei möista nagunii ainsatki söna) Löpuks me jöudsime sihtpuntki , A&O Hostel ! Hosteli kohta kuradi ilus koht..
All oli piljard, noolemäng, laua jalgpall , baar ja tubadeks oli 4 korrust, köige all täiesti talutav söökla/baar. Meie olime kolmandal korrusel, toas 319 ja viimase boonusena KAHE POISIGA. Nad höivasid meile möeldud voodid, lihtsalt tegid väikse vabamaandumise ja meie suured,pehmed voodid olidki läinud.Siis nad veel nimetasid meid puldivarasteks ja egomaniakkideks. Meie Silviaga keeldusime talumast terve öhtu nende pläma ja läksime linna peale. Kahekordsel käigul ( kuna esimene kord me ei teadnud kus me ise kaardil paiknemegi ) jöudsime löpuks ilusasse " peaaegu vanalinna ". Seal olid poed ja särgid värgid , me vahtisime suud lahti ja olime nii uhked , et ikkagi kahekesi selle seikluse Alstadti ettevötsime ( kuigi me otseselt sinna ei jöudnud ). Loomulikult me pidime minema pühapaikka- McDonald'sisse. Seal piirasid meid ümber mingid totaalsed töllmokad. Nad vist töesti loodsid, et nendesugustel hiigelsuurte irvete ja binokkli sarnaste pöörlevate silmadega vennikestel, on meiega shanssi ( mul pole neid kirjatähti ka ) .Tagasi jöudes me siiski tegime alateadlikult toakaaslastega vaherahu ja mängisime all piljardit. Mingi aeg me läksime ülesse tuppa, siis oli mingi skandaalne ja shokeeriv gei-aktsioon , mis siiski meie kurvastuseks osutus naljaks ja löpuks me rääkisime nendega kella kaheni öösel juttu. Polnud üldse nii hull. Praegusega arvestades , lausa superlux ..
Teisipäev, 1.dets
Hommikul ärgates olime mina ,Silvia vähe erksamad kui Fred ja Kaarel ,kes by the way söövad hommikuti ainult ühe imepisikese kausi helbeid -.- . Siis oli blabla ja blabla ja siis me jöudsime peale kahetunnist rongisöitu Bielefeldi. APPI APPI, me oleme nais-Harry Potteri juures ! Tüdruk iseenesest on väga tore, aga kombed on kaelamurdvad, maja on tervisele kahjulik ja keeleoskus annab soovida. Alustame siis algusest ..
14 a Sarah näeb rohkem välja nagu 9 aastane. Ta tantsib , stiili nimeks on tema selgituses " something like clowns .. ( ?????? what the .. ) " . Taimtoitlane on ka ja katoliiklus pole ka vööras nähtus. Kui me Silviaga lauda istusime oli risti ettelöömine ja palve lugemine. Ma mötlesin, et see ongi meie hävingu algus.. KUID , kui lauale toit toodi oli eriline hurraa !! TOMATISUPP , Juhhei ! Mölemad me luiskasime end allergiguteks ja ainult maitsesime seda ( vabandage väga .. ) aga oksetaolist ollust. Löpuks tuli ikkagi kartul ja körbenud viineripoisike ka ja me elasime selle söömingu üle. Parim kogu söömise ajal oli see, et me pidime kuulama , kuidas Sarahi METSJEESUSEST RETARDED VENNAKE matsutab ja lürbib ( tal on Silviast kaks korda pikemad mustad juuksed, mis meenutavad mulle kooli harju ). Siis tuli päeva nael - me eksisime metsa ära. Kohe päriselt eksisimegi ! Ma ei tundnud enda varbaid, Sillu kontsad karjusid appi ja meil oli alajahtumine pimedas metsas. Löpuks Superwoman Sarah ja ta ema monster-truckiga päästsid vilistades meid hirmutavast metsast. Siis jöudsime enda mönusasse häärberisse ( ... ) tagasi ja hakkasime mu varbaid üles sulatama. Vann oli väga "puhas" , köik on üleüldse siin väga "puhas" . Selline pehmelt öeldes sitt seis . Eks kokkuvöttes, väljaarvatud need väikesed segajad , on ju täitsa rahulik päev olnud !
Eilne , esimene päev oli kokkuvöttes siiski väga väga äge. Läti lennujaam on jube. Seal haiseb ja meie Silluga täiesti keeldume neid ukse linke katsumast. See on ühtlasi väga väike ja töötajad on takkaotsa ebaviiskad -.-. Lend oli kihvt . Kuigi olen korra lennanud , olime Silviaga ikkagi ekstaasis. Sillu oleks nagu narkouimas olnud, sest ta ainult naeris öhku töusmise ajal " Niiii äge nii ägee" . Ülevalt alla oli täiesti uskumatu vaadata, sest ülepika aja nägi ka pilvedest körgemal helesinist taevast ja köik see, mis muidu Sinust endast suurem ( nt auto ) tundus nüüd nagu väike üli üli aeglane sipelgas. Maandumise ajal läksid mu körvad lootusetult lukku ja nad olid seda veel umbes 3-4 tundi. Suuga kala imiteerides ( bioloogia kaugetele inimestel - see on maigutamine ) ,nägin ma välja väga tobe ,kelle üle vähemalt möni inimene röömsalt naerda sai ( nt , Silvia, kes viimasel ajal üldse minu üle palju naerab ) Haigutasin , neelasin, imiteerisin kala jne , mitte ükski asi ei aidanud, kuni löpuks täiesti ootamatul hetkel, märkamata mu körv lukust lahti läks. Lennujaamas oli muidu köik ok , ainult mu kott oli vähe molli saanud ja tal olid minimaalsed vigastused. Hullemaks läks asi siis kui me rongiga olime Düsseldorfi söitnud ja siis algas kohvri-maraton eksinud eestlaste moodi. Maimz oli täiesti lootusetu juht. Ta viis meid igalepoole , kuhu poleks pidanud. Ma ei saanud enda kohvriga üldse läbi , kuna kui ma teda tarisin väga vastikutel könniteedel ,oli mul tösiseid raskuseid , nii et vahepeal ropendasin köva häälega ( sakslased ei möista nagunii ainsatki söna) Löpuks me jöudsime sihtpuntki , A&O Hostel ! Hosteli kohta kuradi ilus koht..
All oli piljard, noolemäng, laua jalgpall , baar ja tubadeks oli 4 korrust, köige all täiesti talutav söökla/baar. Meie olime kolmandal korrusel, toas 319 ja viimase boonusena KAHE POISIGA. Nad höivasid meile möeldud voodid, lihtsalt tegid väikse vabamaandumise ja meie suured,pehmed voodid olidki läinud.Siis nad veel nimetasid meid puldivarasteks ja egomaniakkideks. Meie Silviaga keeldusime talumast terve öhtu nende pläma ja läksime linna peale. Kahekordsel käigul ( kuna esimene kord me ei teadnud kus me ise kaardil paiknemegi ) jöudsime löpuks ilusasse " peaaegu vanalinna ". Seal olid poed ja särgid värgid , me vahtisime suud lahti ja olime nii uhked , et ikkagi kahekesi selle seikluse Alstadti ettevötsime ( kuigi me otseselt sinna ei jöudnud ). Loomulikult me pidime minema pühapaikka- McDonald'sisse. Seal piirasid meid ümber mingid totaalsed töllmokad. Nad vist töesti loodsid, et nendesugustel hiigelsuurte irvete ja binokkli sarnaste pöörlevate silmadega vennikestel, on meiega shanssi ( mul pole neid kirjatähti ka ) .Tagasi jöudes me siiski tegime alateadlikult toakaaslastega vaherahu ja mängisime all piljardit. Mingi aeg me läksime ülesse tuppa, siis oli mingi skandaalne ja shokeeriv gei-aktsioon , mis siiski meie kurvastuseks osutus naljaks ja löpuks me rääkisime nendega kella kaheni öösel juttu. Polnud üldse nii hull. Praegusega arvestades , lausa superlux ..
Teisipäev, 1.dets
Hommikul ärgates olime mina ,Silvia vähe erksamad kui Fred ja Kaarel ,kes by the way söövad hommikuti ainult ühe imepisikese kausi helbeid -.- . Siis oli blabla ja blabla ja siis me jöudsime peale kahetunnist rongisöitu Bielefeldi. APPI APPI, me oleme nais-Harry Potteri juures ! Tüdruk iseenesest on väga tore, aga kombed on kaelamurdvad, maja on tervisele kahjulik ja keeleoskus annab soovida. Alustame siis algusest ..
14 a Sarah näeb rohkem välja nagu 9 aastane. Ta tantsib , stiili nimeks on tema selgituses " something like clowns .. ( ?????? what the .. ) " . Taimtoitlane on ka ja katoliiklus pole ka vööras nähtus. Kui me Silviaga lauda istusime oli risti ettelöömine ja palve lugemine. Ma mötlesin, et see ongi meie hävingu algus.. KUID , kui lauale toit toodi oli eriline hurraa !! TOMATISUPP , Juhhei ! Mölemad me luiskasime end allergiguteks ja ainult maitsesime seda ( vabandage väga .. ) aga oksetaolist ollust. Löpuks tuli ikkagi kartul ja körbenud viineripoisike ka ja me elasime selle söömingu üle. Parim kogu söömise ajal oli see, et me pidime kuulama , kuidas Sarahi METSJEESUSEST RETARDED VENNAKE matsutab ja lürbib ( tal on Silviast kaks korda pikemad mustad juuksed, mis meenutavad mulle kooli harju ). Siis tuli päeva nael - me eksisime metsa ära. Kohe päriselt eksisimegi ! Ma ei tundnud enda varbaid, Sillu kontsad karjusid appi ja meil oli alajahtumine pimedas metsas. Löpuks Superwoman Sarah ja ta ema monster-truckiga päästsid vilistades meid hirmutavast metsast. Siis jöudsime enda mönusasse häärberisse ( ... ) tagasi ja hakkasime mu varbaid üles sulatama. Vann oli väga "puhas" , köik on üleüldse siin väga "puhas" . Selline pehmelt öeldes sitt seis . Eks kokkuvöttes, väljaarvatud need väikesed segajad , on ju täitsa rahulik päev olnud !
Eks vaatame mis homne toob .. kui me homset näeme !!!! Ma ei imestaks , kui öösel tuleb lumeeit ja mulle ning Sillule otsa peale teeb . Sidelöpp , jääge ootama hädakutsungit !
PS. Me Silviaga ise jumala irnume, niiet naerge ka terviseks meie aeglase ja piinarikka surma üle.
Kristiina( lennupiletil digimuutusin Kristiks ) ja Silvia
No comments:
Post a Comment