Sunday, January 10, 2010

Bring it on biiiiiiiiiiiiiiiiiiiatcchh
Nii nii nii , täna on 10 jaanuar. 9. jaanuar läks mul kõik kodus kudemiseks ja nö. haavade lakkumiseks, mida mul sõna otsesmõttes hetkel jagub. Kõik ikka Keilast, kust siis veel.
Tegelikult on mul neist haavadest pehmelt öeldes savi , sest see tasus end ära. Ma arvan , et nii suurt kiindumust võib mingil määral armastuseks ikka pidada seega - paar päeva ja mul oli jällegi jäägitu armastus võrkpalli,spordi ja oma võistkonna vastu. Me pole just mingid 1.90 pikkused monstrumid, kes valitsevad Eesti noortevõrkpalli taevas ja kohati võib tunduda, et me oleme kari lambaid AGA me oleme meie ja mulle meeldib nii.
II finaali lõpetasime siis täitsa edukalt, lõpetades 4 tubli võiduga ja ühe napi kaotusega Keila kollidele. We'll survive.Viimane mäng oli kohe eriti ropult magus, kui 2:1 kaotusest rabelesime 3:2 end välja. Rakvere treener mõistagi tegi meid igat võimalikku moodi maha- me ei oska lüüa, me oleme maa küljes kinni, te vaid vaadake meid jne , aga kotti nad said ja olgu nad vihased selle peale ,et nad lihtsalt - sitemad ? Seega me lõpetasime ilmselt II finaali esimestena , mis kärab küll , sest I finaali viimased kõlab sitemini (naer)
Nii palju nalja sai seekord, et kahe päeva jooksul sai veel täie eest kõhulihaseid tehtud. Lauraga paaris olles ,saab tegelikult alati nalja ,aga ma kirjutan siia need killud üles, mida ma kohe üldse ei taha unustada ja teinekord siit lugedes, tean et nad on mul kindlas kohas olemas.
KEILA KROONIKA
Laura leidis endale Narva võistkonnast särgi numbriga vaste, kes polnud kohe üldse .. okei
Mõtlesime testida Jüri Rummi kannatust ja tuli plaaniks, et kui ta kaptenilt-Lauralt, küsib kas võistkond valmis , siis ta vastab ei. Edasine oli juba mõttelend.
* siis küsiks Jüri mõne aja pärast uuesti , kas olete valmis ja Laura hakkab karjuma, et mida ta segab , ta vajas minutit aga 0:59 oli täis
* terve võistkond hakkab rituaale tegema ja vastased peavad meid täiesti ogarateks
* Laura hakkab peale kurjakuulutavat ei'd oma käega rääkima " tavai käsi, Sa suudad seda !! löö nüüd need pallid maha, ma usun Sinusse !!" jne . Vastased peavad meid kohe täiesti täiesti ogarateks .
Sõitsime Lauraga peale esimest päeva Tallinna. Keila rongijaamas tabas meid teadmatus, kuhu poole Tallinn jääb. Küsisime ühe vanapaari käest, et kas Tallinn jääb sinna poole. Need muigasid ja pobisesid läbi naeru, et ei tüdrukud pealinn on endiselt teisel pool. ( siiamaani meenutades lämbun )
Tagasi Keila sõites istusime hommikul rongis, teadmata , kas see on ikka õige rong. Õnneks oli
Olime Lauraga valmis juba rongilt maha minema ja seisime uste taga. Need pidid avanema, aga saatus tahtis teisiti. Need jäid põhimõtteliselt suletuks ( kui väljaarvata nii 20 cm ava, kust hea tahtmise korral piitspeenike supermodell läbi mahuks, mitte suurte trennikottidega unised tüdrukud) Meil jõudis peast läbi käia mõte, et me sõidamegi nüüd Niitväljale, golfi mängima, või Riisiperre mööda rööpaid koduteed otsima. Jooksime siiski läbi vaguni ja silmad peas põledes hüppasime rongilt maha. Vahtisime üksteisele suurte silmadega otsa, et me siiski jäime Keila ja hakkasime südamest naerma. Ainult meil juhtub.
Keilas on väga väga toredad inimesed, et te teaks. Nimelt sealse gümnaasiumi administraator, koristaja ja muidu asjapulk tädike oli enam kui sõbralik meiega. Ta oli lihtsalt nii ahastuses, et lõpuks nägi tema ka lapsi ja korra 10a jooksul selles võimlas ja koolimajas elu keeb. Kusjuures, tal oli oma laua juurde peegel pandud, sinna suunda, et ta näeks kohe ,kes uksest tuleb. Clever?
" Nii näete, siin on dušširuum, siin saate end seebitada ja pesta, et see on siis selline koht "
" Sinna poole jääb Selver. Sealt saate osta süüa ja juua "
" No kuidas teil täna läinud on ? ", " Me võitsime ", " OII KUI TUBLID, kas on tänaseks kõik ?", " Ei , kaks on veel " , " OI KUI TUBLID ! " ( ???? )
" Issanda püss, Sa sokkis, kivipõrand võtab Sul jalad alt ära "
Ei pruugi ju naljakalt kõladagi, aga oleks te ta nägu näinud , kui ta neid uskumatult tarke lauseid dikteeris meile vahet pidamata ette. Kes oleks osanud arvata, et Selverist süüa saab osta?
Lisaks mängis vahepeal võimlas saladuslik klassikaline muusika. Kes seda lasi, on siiamaani teadmata . Pähklipureja saatel on igaljuhul täitsa tore servida.
***
Tegelikult juhtus veel nii paljut ,aga peamine on see, et ma olen praegu väga õnnelik ja rõõmus. See , et kahenädalane vaheaeg nüüd läbi sai ja ma homme pean kooli põrutama ei muserda üldse, vaid vastupidi on heameel näha teisi.
Kõik on tore , lilleline ja vikerkaarevärviline, pillerpall ja tants ja trall.

Tsaupakkaa

2 comments:

  1. Hea teada et tallinn ikka veel samas kohas asub ja " No kuidas teil täna läinud on ? ", " Me võitsime ", " OII KUI TUBLID, kas on tänaseks kõik ?", " Ei , kaks on veel " , " OI KUI TUBLID ! " great! :D:D:D

    ReplyDelete
  2. misteha, maalt ja hobusega vaata :D:D:D:D

    ReplyDelete