Monday, January 18, 2010

Who said what ??


Ma tahaks koguaeg siia kirjutada midagi, sest mul on tegelt nii palju millest rääkida, et endale meelde jääks, ei ununeks ära. Viimasel ajal olen just tähele pannud , kuidas kõige väiksemad , kuid soojemad hetked mälust justkui ära kustuvad. Kõige tähtsamad


Lihtsalt see uurimustöö on hetkel kõik nurgatagused mu niigi väikeses peakeses läbi tuulanud, kühvli peale harjaga viimsegi ajuraasukese pühkinud ning tundmatusse suunda visanud. Lühidalt - ma olen omadega pees




Eile oli esmaspäev, mis oli raske nagu iga jumala esmaspäev, sest esmaspäev lihtsalt ongi raske ! Ma arvan, et see ei vaja selgitust miks. Meil oli lõpualbumi pildistamine ja ma ei hakka üldse kommenteerima , millised pildid kellelgi tulid - kõik tulid väga ilusad , järeldus : meil on igavesti vinks-vonks klass. Sellega seoses jooksime Geityga vahepeal nagu peata kanad kooli peal ringi ja üritasime neid info-lehti albumi kohta täita ja veel peale selle minu tehtud ( <-- loe veel korra ) tauste plaadile tõmmata. Lõpuks kuidagi me jõudsime kõigega mäele ja kooliga oli tibens-tobens. Sealt ma põgenesin enne muusikat. Tulin koju. Kusjuures põlgusega, sest kodus ootaski mind ju uurimustöö. Vat see on üks tõeline õnnistus ma ütlen teile.
Esmaspäev koolis kukimukidega !



Eile kirjutasin peatükki , kus rääkisin otsekõne kasutusust pealkirjades. Mul olid endal kohe igast mõtted otsas ja järgneva peale , olen vist ainult mina suuteline tulema.
Hakkasin msnis nö online küsitlust tegema teemal : Mis emotsioone tekitab teis otsekõne esinemine ? Kas paneb mõtlema kes seda ütles jms ? ( ??????????????????????????????? )
Sellist kogemust juba igaüks elust ei saa.
Kõige lahedama vastuse andis Rico ( juba naeran )

rico says : erutatud olen
rico says : näen et keegi ütleb et " Jänkud on põnevad "
rico says: siis kohe oooooooooo ( selle asemel peaks olema üks hästi debiilne smail )


Ma hakkasin nii kõvasti naerma, et isa ei uskunud enam, et ma uurimustööd teen ,vaid arvas et mängin midagi vms.


Ma olen põhimõtteliselt selle uurimustööga nii kaua müranud ja jämminud ja kraaklenud, et ta vist tõepoolest hakkab valmis saama. Kui nüüd ainult õpetaja ka rahule jääks (mida muidugi ei juhtu, aga sellest on mul pehmelt öeldes üksteskõik)



kas teadsite, et kõige positiivsemad inimesed on nö peale murdumispunkti ka maailma kõige masendavamad ? hoidke distantsi siiski.




side lõpp ma arvan ?

No comments:

Post a Comment