Thursday, January 28, 2010

Will I survive another week ?

Yep indeed - a n o t h e r w e e k . Tegelikult on see ju kõigest üks nädal kodutöid, trenni, kooli ja muid inimese bioloogilisi ja vaimseid vajadusi , aga see on üks nädal jaanuari kuust, üks nädal üheksandast klassist, üks nädal minu elust. Lühidalt - aeg läheb kiiresti , ikka veel .
Neljapäevast tuleb juttu.
Väga armetutest külmapühadest ülesaajad tulid kooli ja täna oli meid juba rohkem. Süsteem hakkas toimima - kontrolltööd ära ei jäänud, õpetajate tobedad naljad olid puhkuselt tagasi ja kallimast kallim klassijuhataja suutis meid jällegi vaimustada.
Jälle jama meiega. Jälle 9a. Ei õpi, ei tee koduseid töid, ei oska käituda, ei oska olla. Ühte asja ei oska me veel - me ei oska kõige selle sõimu peale mitte midagi kosta, sest meie silmis muidugi olukord nii hull pole. Karel siiski lõpuks midagi ütles - "mh, nagu see karjumine aitaks ?" . Ja siis õpetaja k a r j u s , väga kõvasti , " Ma ju ei karjugi ! " . Asi on juba niivõrd käest ära läinud, et ta ei tee isegi enam oma häälekõrgusel vahet. Oh häda ja viletsust meiega ?
Risto mõttevälgatus, et maks on toitainete varjupaik ajas ta veel rohkem endast välja ja nii see bioloogia mööduski.
Oskaks trenn ja treeningsaal midagi öelda, oleks ta appi hüüdnud, sest see mis täna saalis toimus oli lihtsalt tobe.
Selles imetlusväärses programmis nagu MSN ( kujutate ette, kui palju raha maailma inimesed sellisel moel inimestega suhtlemises kokku hoiavad ? See on ÜÜÜÜÜÜÜÜÜRATU summa ! ) Igaljuhul, nagu iga õhtu, kummardasin ma seda ja suhtlesin seal. Triinuga nimelt. Ta on täpselt selline inimene, kes on väsimatu lõbutsemises ja meelelahutamises. Kuna Kats saab varsti juba 18, tekib mul igapäevaga tunne,et ma olen lihtlabane tatikas. Alles 15 ! Oleks siis 16, nagu enamus mu klassist seda on , aga no kahjuks / õnneks, jagab Triin minuga seda kurba saatust ja meie selle õhtune vestlus oligi sellest, et oleks 18 ja läheks klubimaratonile , kõigile oma jalustrabavaid tantsuliigutusi demonstreerima. Ei oska ette ka kujutada, mis saab kui see kringlikujuline arv ühe taga tekib .
Kuigi samas - tead ma ei taha kah vanemaks saada ! See on nii nõmedalt kahe otsaga asi .


Pikisilmi ootan, et kinoekraane hakkaks vallutama " Dear John "

XOXO

No comments:

Post a Comment