Saturday, January 16, 2010


I want everything impossible, I can't have but I need everything that I already have


23.10 laupäev, 16.jaanuar võtan virtuaalse ühiskonnaga ühendust, roger that ?


Selline nõme ja tobe algus, kuna tegelikult tahan alustada neljapäevast ja siis veel reedest ja siis veel räägiks tänasest ja lõpuks kõigest , mis pähe torkab.


Koolinädal oli täpselt selline, nagu üks raske,korralik ja pead valutama panev missioon. Igapäev oli vaja midagi teha , et nö pinna peal püsida, õhtud venisid pikaks matemaatika kodutööde seltsis , aga ometigi see meeldis mulle. Mida ma küll leian pingutamises, raskes töös ja lõpuks lihtsalt teadmises, et mul oli see ja too asi tehtud ? No ma ei tea ,aga midagi seal on.


Oli mõistagi ka helgemaid momente minu oma linateoses " Kristiina kannatused Ülejõel", nt :

Neljapäev kui õppealajuhataja oli oma unne suigutava ja üdini kasutu loengu ära pidanud , kuidas meie lõpetamine ikkagi välja näeb, läksime Kaidi ja Liisaga 8ndasse tundi õp. Kõksi juurde - inglise keele lisa , olümpiaadi ettevalmistus või kuidas iganes seda võtta .

Teda ei olnud klassis ja me hakkasime seni kaua ennast unustavalt tahvlit sodima ( markeritega mis niigi kohe tühjaks saavad ja maailma kõige tobedam väljamõeldis on , mis teile kriit ei sobinud vä ? ) Siis tormas õpetaja klassi ja kukkus vabandama , et ta oli all baaris/puhvetis/kohvikus , kuna tal on täna tohutu söögiisu. Ja edasi oligi nii : kolm õpilast ja õpetaja sõid koos juustusnäkke ja igast muid asju veel, mis 8nda tunni ajal otsekui taevasse viivad. Lõpuks me muidugi jõudsime ka Inglismaa ajaloo ja eluolu juurde , aga ma ikka mõtlen, kui ägedaid õpetajaid võib olemas olla, kes võtavad õpilasi millegi rohkema kui robotina, kellele asju pähe tampida.
Neljapäeval oli venekeeles täiesti ajuvaba juhus. Kui õpetaja jättis meile ebaloomulikult pika teksti tõlkida, sellest lühikokkuvõtte teha ja veel ka tunni lõpus ettekanda , loobusime meie Triinuga oma ajudest kohe ja mõistagi, nagu meie peas helgeid mõtteid vähe oleks - helistasime tunni ajal Triinu emale, kes vahepeal kohe mitte mõmmigi aru ei saanud. Nii seal siis Triin pobises ja mina kirjutasin ja ema tõlkis ja vahepeal kõik koos irnusime. Märkmata see mõistagi teistele ei jäänud , aga ma ei tea kas õpetaja tõepoolest ei saanud aru (??) või ta lihtsalt ei vaevunud meiega tegelema. Hilarious and Disastrous.


Reede viimane tund on alati täielik õnnistus. See on keemia. Pole midagi paremat ,kui KEEMIA ! Selle idiootsust,ajuvabadust,tobedust,uimasust ja samas naljakust ei ületa mitte miski. Ühel hetkel jäin klassi vaatama ja kõik oleks nagu midagi väga kahtlast tarbinud. Naersid endal üliõnnelikud näod peas- ma olin ise täpselt samasugune. Ikka õpetaja ja enese pärast. Mitte et meil keset mooli õpetust oleks reaktsiooni võrrandeid vaja, aga kunagi ei tee ju paha !! ( õpetaja eda baggins , te olete " sündinud geeniuseks" ) Keegi midagi ei oska, Triin tõestab tahvli ees, miks ta juuksed just nii ilusad blondid on ja õpetaja ainus põhjendus igale mu appikarjuvale küsimusele on : see H2 LIHTSALT ON ! NII PEABKI OLEMA, TA LIHTSALT TULEB !

Nüüd ongi meie klassi ametlik elumoto , et kõik ongi nii lihtne ja tulebki nii lihtsalt ja mõistagi. . läheb sama lihtsalt meelest ära .. nalja oi kui palju ( praegu ma naeratan ka rõõmsalt, sest juba meenutamine võtab muigama )


Laupäeva hommikute võlu tuli 3 veerandi esimese koolinädalaga tagasi, sest pole midagi paremat, kui magada üle 6-7 tunni. Istusin köögis, jõin kohvi ja vahtisin aknast sireli härmas okstel askeldavaid tihaseid. Oli hea , oli noh .


Kuni hetkeni ,mil ma ei saanud kaminat põlema ( lööksin seda jalaga, kui vaid nii kõva ei oleks ) ja loovutasin terve enda päeva uurimustööle. Mina, Kristiina Ojamets, luban , et peale üheksanda klassi lõppu, ei tee ma ühtegi olümpiaadi ega õpetajate pealesunnitud ja minu poolt alla antud uurimustööd , kui väljaarvata inglise keel , mis mulle tõesti meeldib.


Esmaspäeval on lõpualbumi pildistamine ja mina ootan seda mõistagi põnevusega, kõik mis vähegi lõppu meenutab, teeb meele üheaegselt rõõmsaks kui ka kurvaks.


This week will kill me softly, rrrrrrrrrrroarh , so along mates.

2 comments:

  1. Issand kui nõme, ma kirjutasin just ühe kommentaari ja ta lihtsalt kustutas selle ära või midagi.. Igatahes, mida ma tahtsin öelda, oli see, et sul on super blogi ja sa sead nii imetlusväärselt igasuguseid toredaid sõnu lausetesse ja kirjutad väga hästi. Tubli tubli tubliii!!

    ReplyDelete
  2. oi aitäh , kuigi minu jaoks on see täielik mõtteline kaos, aga hea et sulle meeldib !

    ReplyDelete