Sunday, January 31, 2010

SET THE FIRE ON THE THIRD BAR

Millal see viimati oli , kui mul nii tegus nädalavahetus oli ? Värskendage mu mälu, sest minu teada olen ma viimase kuu aja jooksul ainult kodune olnud ja kooliasjade seltsis aega raisanud. Ma olen lausa väsinud nädalavahetusest, vabast ajast. Ja mul on jumala hea meel selle üle. Juhhei

Aga peale reede õhtut ( mis muuseas oli veel kord väga tore ) oli hoog sees ja iga päev midagi teha. Laupäev käisime empsi ja Katsiga shoppamas. Meie shoppamine tähendab tihti ka seda, et me lihtsalt vahime igas poes mustmiljonit asja, proovime , kuid ei osta. " Äkki on kuskil ilusam ja odavam " - klassikaline. Siis kui emps haihtus toidupoodi ära, läksime meie Katsiga Hesburgerisse end ümmarguseks sööma ja tunne ka selline hiljem oli . Nii palju pole ammu söönud..
Hiljemalt õhtul , läksin Kaidi juurde , kus agent 0.03 ( Triin ) oli ja siis saime Keiso ja Robertiga kokku. Suund oli teadmata ja jõudsime hoopis minu juurde lõpuks. Mängisime scrabblet ja aliast. Väga tulised vaidlused tõusid scrabbles, sest nö võitmatu tiim Keiso ja Robi olid meist ilmselgelt värvikama sõnavaraga - " Sa ei tea mis asi pesukoi on vä ? See on ju see ,kes pesu sööb ! Pesukorvist ja , kuidas sa ei tea ?? " - " Maomask on ju see mida sa saad Leopoldist osta, karnevalidele paned pähe ja nii, mao oma noh! " - " AAU - see on ju see lühend noh, auto alumine uks, jälle sa ei tea! "
Ausõna tundsin end lollina.
Aliase käigus selgus , et Kaidi mälu järgi on Lauluväljakul mäe peal istumas "Gustav ... G.. Ei ! Gunnar Graps ! " Lõpuks ikkagi tuli Ernesaks. Keiso oli oskuslik sõna ' suguküps ' seletamises, ei vaja kirjeldamist. Nalja, naeru
Pühapäeva reegel nr 1 - maga ropult kaua!
Ma pean alati reeglitest kinni.. Reegel nr 2 seisneb selles ,et enne koolinädala algust, tuleb kodus üks ilus hommikusöök süüa, sest ülejäänud 5 päeva lähevad hommikuhelveste ja muu sellise nahka. Nii siis oligi suur kruus kohvi, soojade võileibade hunnik jne köögilauda troonimas.
Üle pikaaja ma tegin tõsise pühendumusega kodutöid ja võin kooli minna mõttega, et mul pole mitte midagi tegemata. Pikk virtuaalne pai mulle. Siis sai veel Liisaga õhtu poole väljas käidud ja ma veendusin jällegi, et pole tema sarnast mitte kuskilt võtta. Millest kõigest me ei muljetanud,rääkinud. Supjööööörr !

Veebruar tõotab tulla tihe, mitte ühtegi päeva ilma kellegi sünnipäevata. Nutan või naeran ?

No comments:

Post a Comment