Monday, January 4, 2010


Shame on me , et ma pole kirjutanud siia kõigile uus aasta tervitust .

Nüüd te siis saate selle - ÕNNELIKKU UUT AASTAT , kallistades Kristiina


Kui väga ma ka pole proovinud siia midagi kirjutada vahepeal, pole mina ega mu mõistus vedu võtnud. Pole nagu seda miskit, mis kirjutama sunniks. Nüüd ma siis kirjutan.

Aastavahetuse mõttest pole ma kunagi eriti arusaanud. Miks just 365 päeva möödumine nii tähtis on ? Tähistaks siis kõik poole aasta möödumist või nädala vahetumist ka nii suure paugu ja joogiga. No on möödas - on .Tulevad uued 365 täiesti uskumatut päeva - tore. See pole minu jaoks piisav põhjus end lumehange uperkuuti juua ja kõigil kaelas rippuda, seletades neile kui kallid nad ikka mulle on. Väike söök-jook, meeldiv seltskond , välk ja pauk ning asi ongi aetud.

Mind võib nüüd ilmselt imelikuks pidada . Laske käia. Ma pole end kunagi eriti tavaliseks pidanud.


Siiski mingi verstapost see aasta on. Peale sunnitult või mitte ,aga mõtlema see paneb. Aasta 2009 läks LIIGA KIIRESTI. Ma olen endiselt aja peale nii vihane, kuna see täiesti nagu põgeneks mu eest. Juhtus kõike. Ma pole vist ühe aasta jooksul nii palju pisaraid valanud ja naernud kui kaks null null üheksa ajal . Läbi selle olen ma endas ka kuidagi selgusele jõudnud. Et mis asi ma õieti olen ja mida ma tahan. Thanks to that - mitmed sõbrad oleks nagu maa alla kadunud, teised , need kõige kallimad lausa aga kleepuvad külge. Aga ma võin kinnitada, et meelest pole mul keegi läinud ja mälestuses elab see kõik edasi minus. Pere tähtsus on nii nii palju suurenenud , kuna koos oleme kaotanud ,kellegi tähtsa ,kalli . Aga ma ei hakka siin halama, kui raske see oli, sest ma olen sellest üle ja meenutan nüüd vaid head. It was pleasure to meet you 2009.


2010 ndalt ootan ma nii paljut , kui ma ennast ise võimeliseks pean. Ja hetkel ma pean ennast igati võimeliseks. Ma tahan olla veel parem sõber kõigile, parem tütar enda vanematele, parem endale. Üheksanda lõpetamine seisab ees - lõpupidu,ekskursioon,tutipidu ja kogu see trall. Ma tahan viite jada sinna paberile ja kui ma tahan, siis ma ta kuidagi ka saan. Ma ootan kevadet, suve, sügist ja talve 2009 sellise entusiasmiga nagu need oleks mu elu esimesed, sest praegu on kuidagi kõik nii hea ja lootusrikas . Ma tahan



Vaheaja teine nädal hakkas, mis tähendab mulle trenne ja võistlusi ja piina . Kohe lähen Kaidiga Estoniasse lebosse ja mõnulema. Jaapani vann ja Türgi saun - here i come !

No comments:

Post a Comment