Sunday, November 22, 2009


Little present


Ma nüüd kirjutan , millestki sellisest , mille peale üksikud hinged, kes seda blogi piiluvad mõnikord ,mõtlevad et mis kuradi pärast neid see peaks huvitama. Egas ei peagi. Mind see lihtsalt huvitab ja järgmine kord kui otsi annan , seda loen , siis ma siiski ei anna enda otsi ära .


Ma käisin selle aasta jooksul esimest korda vannis. Reede õhtu oli see. Terve pärastlõuna peale kooli olin maganud kodus neid puudu jäänud tunde tervest nädalast ja siis õhtul kella 12'ne, poole 1 paiku tuli kange soov vanni minna. Ma just sellepärast hoian kodus vannist kaarega eemale, kuna ma tean , et vesi jahtub seal kiiresti, kõik hakkavad vannituppa tahtma ja siis on veel 101 põhjust , miks see vann absoluutselt eemaletõukav on. Eriti on see mõte pähe kinnistunud kui oled käinud Estonias kuumades Jaapani vannides ja neid ei asenda mitte miski.. Aga ma tahtsin ikkagi.

Vannivesi juba jooksis ja veel ukse pealt hüüdsin kõigile, et ärge mind nüüd segage , see on minu ainus vanniskäik terve aasta jooksul ja te ei saa seda minult röövida.


Vanniskäimine on nagu magamine. Sa ei pea mitte midagi tegema. Sa ei pea mitte millelegi mõtlema. Võid sihitult vahtida lakke, küünlaleeki , krobelisi näpuotsi või hoops silmad sulgeda ( sellega kaasneb oht, et unustad sootuks end vanni ). Viska või jalad üle vanni ääre, siiralt savi kui põrand märjaks läheb , egas see suhkrust pole, et üles sulab. Ühes reklaamis öeldakse midagi taolist :


" Peab unustama kõik kohustused ja muu ettekirjutatu, võtma aega endale ja tundma end väärtustatuna hetkes, olulisena elus eneses "


( uskumatu , et reklaam midagi nii ilusat võib öelda)


Mul oli see tunne kui ma sain need 20 minutit rahulikult seal oleskleda ja mitte midagi teha. Lõpuks. See oli nagu siis, kui väiksed lapsed kannatamatult ootavad jõuluvana ja kui nad lõpuks enda kingitused kätte saavad , klammerduvad selle külge terve õhtu. Ma sain enda kingi kätte, ma sain puhata 20 minutit ja sellest täiesti piisas.

deviantart : ~JadeLotus

ja vannivesi ei jahtunudki see kord ära . .

No comments:

Post a Comment