Monday, November 9, 2009

Weekend


Ma pole juba ( loen mõttes kokku ) .. 3-4 päeva kohta kirjutanud. Mõistagi ongi need päevad piisavalt tormilised ja tegusad olnud , et ma pole olnud suuteline siia paari ridagi kirjutada.


Ma proovin nüüd kõik need igati väärtuslikud päevad kokku võtta lühidalt ( ma olen selles jube jube kehv ) , mitte rääkida maast ja ilmast ja blabla .




Reede oli siis 6.november LUMI TULI MAHA JA VALGEKS LÄKS MAA , mul olid suurnurgad kõrvuni peas. Lumi on lihtsalt täiesti uskumatu asi. Vahet pole vana Sa oled, mida Sa teed ja kus Sa viibid , lumi paneb silmad kasvõi korra särama. Mul muidugi ei säranud nad peas korra, vaid vähemalt 12 tundi. Lumehelbed tegid hädamaandumisi minu mütsis ja juustes , mis kapuutsi alt välja piilusid. Meie õnneks oli samal päeval ka kehalise tund , kus muidugi igava teooria kauplemise teel vahetasime välja vaba voliliseks jalutamiseks õues. Jalutamine tähendas mõistagi midagi enamat = algeline, kuid siiski - lumesõda, meie päris enda lumememm , mis tuli välja päris kenake jnejne.



Kõik oli nii hea, kuni päeva viimase tunnini -keemia . Kui õpetaja Tõniste ( varasemates postitustes mainitud Keerdkulm , füüsika õp. ) ja mina oleme teinud vaherahu ja kõik on kenasti selles nö . kategoorias, siis no keemia keemia keemia .. ükski õpetaja pole mulle kunagi nii närvidele
käinud.
Kõlab jah imelikult ,et õpetaja käib mulle närvidele, mitte õpilased talle närvidele, aga ta on üks paras ma ei tea mis !! Ütleksin kohe väga väga halvasti , aga no ma üritan selle blogi väärikana hoida. See tund võttis mu konkreetselt emotsionaalselt kui füüsiliselt ( kätega vehkimine, pastakaga klõpsimine, jalgadega trampimine, pidev üles - alla tõusmine , et tahvlile näha ) läbi ! Nii läbi ,et ma isegi lasin trennist üle ja kohe heameelega.

























wiv my girls Kaidi , Silvia, Liisa, Triin + meie musi memm




Õhtul Silvia ja Liisa meelitasid mu kelgutama. Ma mõtlesin algul, et kelgutamine noh .. jõuab küll , lumi ei kao kohe ära ja miks siis reede hilja õhtul . MUL ON KURADI HEA MEEL , et ma ikkagi läksin. Kell 21.30 olime liigelnud siis kolmekesi minu juurest kahe kelguga Munamäele ja seal läks asjaks. Ma isegi ei proovi ära kirjeldada kui palju ja lõputult kaua me seal naersime. Mul sai lühidalt öeldes õhk otsa. Ja mitte ainult mul.




Üks stiilinäide meie kelgumaratonist -


Ronige kolmekesi kelku seljaga mäenõlvalt alla, enne kui olete jõudnud siis enda teekonda ülevalt alla alustada peab hakkama üks pöörane karjuma , et teise kahe raskus on nii suur, et ta selgroog läheb katki ( !!! praegu ajab ka naerma ) siis toimub kohtade vahetamine ja silmadest juba pisarad voolavad suure naeru peale. Järgmiseks peavad kaks teist pead ära lööma vastu toru , mis jääb mõistagi ette , kuid kolm musketäri seda ju ei märka. Hoog lõpuks sees.. 5 meetrit on veel vähemalt alla kui kelk keerab külje ette ja liu laskmisest saab klassikaline veeremine-rullumine-vabalangemine-kukkumine.










Kui ma silmad lahti tegin, endal nina lumes, nägin
ma ainult Silvia suurt naerusuud ja kuulsin kuidas Liisa maailmakõige naljakamat naeru tegi. 3 minutit olime seal niimoodi siruli ja sel hetkel polnud mitte midagi paremat kui see hetk. Kõhulihastele ja näolihastele pakkus pinget muidugi ka see , kuidas Liisa mäest üles üritas saada . Väärt vaatepilt, soovitan kõigil kunagi see ära näha. Tõsiseks on VÕIMATU jääda.





Peale seda kirjeldamatut 60 minutit läksime ,ise läbimärjad, Liisa juurde soojenema ( must be - kakao ja french fries ) . Öösel kui ma kuidagi ( ei mäleta kuidas ) voodisse jõudsin , ei kulunud sekundi murdosa ka , et ma oleks tundnud kuidas väsimus voodile ülekandus ja mu pikk pikk nädalavahetus võis alata .



Laupäev


Ärkasin kell 1 ja pidin veelkord tagantjärgi enda otsust õhtul kelgutama minna kiitma, sest lumest polnud enam suurt midagi alles.



Pikk pikk nädalavahetus polnudki teab mis pikk . Võrdlemisi lühike. Ma vajaksin 48-tunniseid päevi, et suudaksin ära teha kõik, mis tahan ja mis pean. Laupäeval käisin uuesti Silvia ja Liisaga ( jap ,ma ei saa nendeta ) korvpalli vaatamas spordihallis ja uimerdasin ülejäänud päeva. Selliseid laupäevi peab ka olema , mida võib teisiti kutsuda - mõttetuseks. Tegelikult on see kõrgkvaliteetne puhkepäev .



... look for more

No comments:

Post a Comment