Friday, November 27, 2009

Rush

Mul on täpselt selline tunne nagu aeg oleks üles sulanud. Kui ma ei märka viie päeva möödumist, siis viga on kas totaalselt minus või argipäevad on uue ja tugeva mootori alla pannud ja nüüd kihutavad kinnipüüdmatult kiiresti eest ära. Nädal on juba läbi. Kahe päeva pärast sõidame SAKSAMAALE!!! Kui nii jätkub, siis ma ei pane tähelegi ,kuidas jõulud mööduvad ja eksamid närve söövad ja ühel hetkel kui on ootamatu peatus, silmad avan, näen end juba kontserdi maja laval lõputunnistust vastu võtmas.



Kusjuures , viktoriinil - üllatus üllatus - saime teise koha !! See viktoriin oli iseenesest keskpärane, aga me olime hästi ettevalmistunud. Kõvasti nalja pakkus see, et ma pidevalt luksusin ja see omakorda viis veepudeli tühjenemisele ja siis ma pidin vetsu vahelt jooksma.. Terve see päev ma üleüldse luksusin, lõpuks oli juba raske olla ja ma ei saanud sellest mitte kuidagi lahti. Minu puhul on see alati nii .



Täna on siis reede. Igati armas päev. Sellise tunde sai täna koolist, et tahaks kõvasti kallistada kõiki. Jätsime ka emotsionaalselt hüvasti Aidega, sest koolimaja on nüüd VIST lõplikult valmis ja võtab meid avasüli vastu- FINALLY ! " Jää hüvasti kuldses kuues Aide.. suckeer " midagi taolist kostus. Piisavalt palju on käidud seda teed, piisavalt palju garderoobis tormijooksu tehtud ,et enda numbrit saada ja end mõistagi riidesse topitud, korduvalt .. nüüd on juba aristokraadi tunne, ehk varsti saab kapi ka ,siis on eriti lux !


Õp . Sepandi ütles täna armsalt " oma pesa kutsikad ei kakle.. pigem mine siis juba teist lööma " Ta osutas sellele , et klass ikka hoiaks kokku. Muu on juba pikem jutt. Tekkiski selline tobe ja naljakas pesakonna tunne.





Kehalise tunni ajal poisid vedasid kõrgushüppematte suures võimlas ja meie olime niisama.. moraalselt toeks. Tegime kõike võimalikku lapsikut ilmselt. Naersime ja kiusasime üksteist, käisime teistele ka pinda ja siis mingi aeg läks mänguks. Tegime juhuslikult võistkonnad ja hakkasime võrkpalli mängima. Õnnistasime ikkagi uue võimla sisse. Kes siis muu kui mitte 9a ..


See oli nii naljakas. Trennis on harjumuseks saanud hoopis midagi muud ja nüüd seal täiesti pingevabalt, lihtsalt seda palli toksida ja tõmmelda ja roomata ja mida enneolematut veel teha oli väga hea. Kõik olid kuidagi rahulolevad ja naerda sai.



Kohe varsti on na trenirovku ja siis ma põrutan juuksurisse. Ma olen seda terve nädal oodanud. Kunagi polegi vist juuksurit nii väga oodanud :D . Saaks need juuksed ometigi lühikesemaks.



Nädalavahetuse kavatsen veeta kindlasti Kaidiga ja teiste tüdrukutega, sest me ei näe 2 nädalat ja see on igati raske meile , kes me kleepume üksteise külge nagu kleepelint .. Siis veel pühapäev , nagu alati vanaisa-vanaema juures käimise päev ja pakkima peaks ka nagu millalgi. Esmaspäev - here we come Germany .

No comments:

Post a Comment