Shut it down

Ilm on täna täiesti ettearvamatu ja kõigub koguaeg kahe äärmuse vahel. Sajab vihma ja puhub tugev tuul, sajab rahet ja vihma vaheldumisi, sajab ja paistab ka päike, paistab päike ja siis veel kõik eespool nimetatud võimalused läbisegi. Paras ilmakompost. Mul on sees sama tunne, emotsionaalne krahh. Mul on nii palju põhjuseid, miks õnnelik olla, aga sama palju miks kurvastada. Eilne õhtu oli meeletult naljakas ja äge koos Liisa ja Silviaga, nii naljakas, et nakatasime isegi mu empsi ja Katsi. AGA seda selle hetkeni, kui Silvia ja Liisa ära läksid ja me pidime sõitma vanaisa-vanaema juurde, et Tutsiga hüvasti jätta.

Peale tänast ' lülitan ' end korraks täiesti välja, hingan siis sügavalt sisse ja ma võin uuesti alustada, täiesti uute nö tulemüüridega, programmide ja tarkustega. Tobe on end arvutiga võrrelda, aga paremini ei oskaks ma praegu end väljendada - olen õppinud enda vigadest ja proovinud rohkem esile tuua tugevamaid külgi, olen mõistnud, kes jäävad minu kõrvale ja kes on mulle parimast parimad sõbrad. Ma ei tea, miks just täna ? Nagu mingi murdepunkt oleks. See aasta on raske olnud , kuna vanavanaema lahkus meie seast ja täna ka Tutsi.. Ma igatsen ja jään igatsema alati teid mõlemat , ühte kui parimat vanavanaema ja teist kui esimest truud sõpra, kes 15 aastat minuga vastu pidas , edasi saan hakkama üksi. Kui see tähtis isik/lemmikloom Sinu kõrval on , paned küll tähele ta olulisust, aga kui ta ükskord kaobki ära, tulevad meelde kõik mälestused, mille peale muidu poleks elu ilmaski tulnud, ma ei saa siiani aru kuidas ja miks just siis.

R.I.P o3.1o.2oo9 Tutsi , love

Aga nüüd läheb kõik paremaks ja ma aitan ise kaasa sellele , ma vähemalt usun sellesse.