Back in action

Ma pole kirjutanud ja mõni üksik no lifer , kes aegajalt loeb mu blogi ilmselt arvab , et näed nii nagu ta väitis, et kahe nädala prst lõpetab kirjutamise, ongi ta nüüd lõpetanud. Teie kõigi kurvastuseks pean aga ütlema, et mu mõtted endiselt ilmuvad bloggerisse kahjustades kõik võimsat virtuaal maailma, aga like ,who cares ?

Nagu võib arvata eelmise postituse järgi .. MU ARVUTI SIISKI TULI MU JUURDE TAGASI , niiet back together ! Ka klaviatuur on vahetunud välja ( R.i.p eelmine klaviatuur, Sinuga sai palju häid jutte räägitud ) ja nii olengi ma leidnud palju uusi sõpru. Uue Windows Vista ja klaviatuuri ja elu tundubki ühel hetkel nagu suur toretsev päevalill. Ja kõik ongi parem kui enne.

Veerand hakkab läbi saama, klassi ees taidlevad kuradikesed ( kes tõesti aru eisaa, siis ma mõtlen õpetajaid ) kaovad nädalaks ajaks maa alla ja taevas on kooliõpilaste päralt.

Ma siis seletan , mis ma viimasel ajal märkimisväärsemat ette võtnud olen. Reedel peale kooli käisin Kaidi ja Silluga Ühise staadionil jalgpalli vaatamas. Hakkasime väikseid poisikesi ( õigemin i mina hakkasin ära ostma ), et oleks kus istuda, mille peal. Üks poisike tundus selline hea pehmeke, ümar ja no .. saite ikka aru et see asi oli kõik üks suur nali ?? Ütleme nii, et nalja jätkus pikemaks, aga siis kui see ükskord otsa saigi , siis selle tõttu, et külmus ja jäisus haaras võimu ! Ju siis enam võileiva kallistused ja muud säärased rituaalid ei aidanud ja seadsime sammud minu juurde. Jõime teed, sõime üli mega ultra pudisevaid saiakesi ja vaatasime vana lasteaia lõpu videot. Uskumatu, et ma nii pisike olen olnud !! Ma ei tea , miks see mulle nii kummaline tundub. Lihtsalt sellest ajast kui ma olin nii pisike on muutnud umbes 75 % asjadest. Küll tahaks olla nii pisike veel ja kõike nii heas valguses näha. Kõik oleks nii kerge ja muret ei peaks tundma ( kui ma just enda lemmik nukku ära ei kaotaks sel hetkel ). See oli üks ütlemata hea õhtu ja selliseid võiks olla palju palju rohkem.

Laupäeval käisin kooris (jälle) ja helge mõte ,et ehk see nädalavahetus saab hommikul kauem magada, muutus pihuks ja põrmuks. Liisat polnud ka kooris ! Olime Silluga vähe kurvad, sest ta on meie joke-machine . Mõlemad jäime muideks täiega hiljaks, üks lootusetumalt kui teine . Peale seda õhtu sisustatud uude halli minekuga ja totaalse energia laengu saamisega - PVK vs Selver Tallinn . Esiteks mainin ära, uus hall rokib ! Istmed on natuke kitsad jne .. aga üldpildis tekitab sooja tunde ja kõik see rahvas saab nüüd käia vaatamas. Seis jäi siis 3:1 ,selline hea .. rahulik . Jee ta oli , vähemalt minu jaoks. Ma olen mõistagi tulihingeline kaasaelaja ja karjusin nagu jahil käiv neandartaallane ( kujutan ette ,et selle sõna õigekiri on mul 1- ! ) . Aga mind tõmbab kaasa. Iss oli ka võidu üle väga õnnelik ja ma loodan , et tulevad tagasi need head ajad , kus võite aina tuleb ja tuleb ja ta on kodus ka rahulik ja positiivselt meelestatud !

( nii tulihingelisi fänne nagu meie mõistagi jäädvustati postimehe asjameeste poolt )

Täna pusisin empsi ja google translationi tugeval toetusel vene keele referaati . Ja ma pole üldse tegelt nii halb inimene aga - kallis vene keele õpetaja , sa sakid. kõik on väga tore ja sa oled armas inimene , aga kuidas sa ei suuda meile seda keelt selgeks teha???? . Kui see brain-f*ck läbi sai sättisime end Katsi , empsi ja tätsiga Steffanisse , kus täna oli täielik kivipalluri eri. Mis ajast on ubinare kõva kui põlevkivi ?? See oli täiesti absurdselt naljakas , aga samas vastik olukord, kui teatasime ettekandjale, et see pole just eriti söödav. Lisaks oli tätsi tellitud kohv nagu petroolium ja ta soovis selle välja vahetada. Ühesõnaga, nagu alati sai meil neljal nalja oi kui palju ja kõhud said ka Eesti parima pitsaga täidetud ( yummmmmmmmmmmm )

Nüüd istun ma siin ja kirjutan , üle pika aja. Teinekord kui kirjutada tahaks , siis pole seda võimalust ja aega, aga kui lõpuks potsatan siia ja saaks nagu kirjutada on pea tühi nagu kõik need valimislubadused ( mis täna - Valimiste öö , uuu spooooky - muideks peaks saama kinnitust).

Hea soe on igas mõttes olla. Tulgu see õudne esmaspäev homme hommikul mind üles äratama,kimbutama , las ta tuleb. Mind ausalt ei huvita. Küll ma talle vastu saan ja elan selle nädala üle. Praegu on lihtsalt hea olla. Kõik on korras ja hea. Lõpuks.