Tänane pehmelt öeldes selline oligi. Ma olin koguaeg jooksus. Hommikul kui suutsin tundi hilineda ja klassi+korrusega puusse panna, ilmutas end mu kaasasündinud puue - HILINEMINE, tugevaid märke. Neid kordi kui pidin teistele tüdrukutele järgi jooksma, et kooli ja Aide vahel nendega sammu pidada oli vähemalt 4. Ma lihtsalt jäin kuskile toppama või mõni õpetaja pidas õigeks mind just nendel hetkedel kinni pidada -.- Matemaatika töö oli täna täielik brain-fuck, mul oli kohati tunne, et ma tõmban tervele tööle suure punase kurjakuulutava X'i peale , aga õnneks see hukatuslik mõte kadus mu peast sama kiiresti kui sinna tuli. Peale matemaatikat oli , aga paras naeruteraapia eesti keele tunnis, kus rääkisime sugulasrahva Maride maausust , tõsiseks jääda oli lihtsalt võimatu ( kindlasti mitte kõigi , aga minu ja Kaidi küll). Tsiteerin : Püha salus hoiti iga puud, eriti aga onapuud. Arvati , et onapuu ladvas elavad jumalad. Seetõttu oli nendega seotud terve hulk tabusid, mis osalt laienesid kogu küsoto'le. Küsoto oli püha, seal ei tohtinud vanduda, tülitseda, halba mõelda, sülitada, loomulikke vajadusi rahuldada ( ???? ) balbalbla ..
See naermine ja kõik võib ju praegu järele mõeldes lapsik olla, aga kui paar tüüpi veel taga pinkides mingeid hääli ja ilmeid juurde tegid, siis naer oli kerge tulema .
Minu meelest huumor on vägagi demokraatlik, naeru ära keelata ei saa, kuid seda peale sundida on samuti väär. Seni kuni naljad kedagi hinge põhjani ei puuduta ja ei solva, naergem terviseks.
Trennis oli päris hea hoog sees algul , kuid lõpuks andis tunda siiski see, et kolm inimest oli puudu ja niigi väiksest arvust oli saanud täiesti mikroskoopiline ! Rabahallist koju tulles .. täiesti müsteeriline kui ilus ( kavatsen sellest mõni teinekord lähemalt kirjutada, mis see pealt näha täiesti tavaline taevas tegelt minu arust endas peidab) .
Homme on õpetajate päev ja samuti koolinädala grand-finale ( viimne kohtupäev aka reede), mis lõppeb minu jaoks tavaliselt suhteliselt kurvalt, 7 tund - ABSO FCKING LUTELY KEEMIA !!, aga eks näeb, kuidas homne välja kujuneb.
Kusjuures teinekord kui ma siia kirjutama hakkan, ei ole mul aimu ka, millest peaks juttu tegema, aga siis vaatan korra tunniplaani üle , mõtlen asjad läbi ja jutt nagu ei saakski otsa.
See naermine ja kõik võib ju praegu järele mõeldes lapsik olla, aga kui paar tüüpi veel taga pinkides mingeid hääli ja ilmeid juurde tegid, siis naer oli kerge tulema .
Minu meelest huumor on vägagi demokraatlik, naeru ära keelata ei saa, kuid seda peale sundida on samuti väär. Seni kuni naljad kedagi hinge põhjani ei puuduta ja ei solva, naergem terviseks.
Trennis oli päris hea hoog sees algul , kuid lõpuks andis tunda siiski see, et kolm inimest oli puudu ja niigi väiksest arvust oli saanud täiesti mikroskoopiline ! Rabahallist koju tulles .. täiesti müsteeriline kui ilus ( kavatsen sellest mõni teinekord lähemalt kirjutada, mis see pealt näha täiesti tavaline taevas tegelt minu arust endas peidab) .
Homme on õpetajate päev ja samuti koolinädala grand-finale ( viimne kohtupäev aka reede), mis lõppeb minu jaoks tavaliselt suhteliselt kurvalt, 7 tund - ABSO FCKING LUTELY KEEMIA !!, aga eks näeb, kuidas homne välja kujuneb.
Kusjuures teinekord kui ma siia kirjutama hakkan, ei ole mul aimu ka, millest peaks juttu tegema, aga siis vaatan korra tunniplaani üle , mõtlen asjad läbi ja jutt nagu ei saakski otsa.
Sweet dreams or at least beautiful nightmares !
No comments:
Post a Comment